HDMI

HDMI ehk High-Definiton Multimedia Interface on liides millega saab omavahel ühendada erinevaid multimeedia seadmeid. Kogu liiklus on ainult digitaalne. HDMI ühendus võimaldab liigutada kokkupakkimata andmeid kuid sealjuures on võimalik edastada ka kokkupakitud andmeid. Eelkõige saab HDMIga liigutada audio, video ja Etherneti liiklust, kuid on võimalik ka mõnede lisarakenduste kasutamine nagu spetsiaalsed puldid. Põhikasutuseks on siiski kõrgekvaliteetse pildi ja heli edastamine. HDMI kasutamise eest maksab tootja litsensitasu $0,04 ning osad suurtootjad maksavad aastatasu $10000.

Ajalugu

Liidese taga seisab mitu tehnoloogiaettevõtet nagu Hitachi, Panasonic Corporation, Royal Philips Electronics, Silicon Image, Sony Corporation, Technicolor S.A. ja Toshiba Corporation kes on seadnud ühiseks eesmärgiks luua „järgmise põlvkonna digitaalne liides elektroonikatoodetele“.

Esialgu oli HDMI organisatsiooni eesmärgiks luua alternatiiv DVI'le, mida kasutati alates 1999 kõrgeresolutsiooni toetavates seadmetes (telerid, monitorid) kuid mille puuduseks oli ainult video edastamine. Selle asenduseks saigi HDMI versioon 1.0, mis avalikustati 2002. aasta detsembris.

HDMI ja DVI (DVI-D,DVI-I) on tänase päevani omavahel ühendatavad lihtsa passiivadapteriga, s.t. adapteriga mis ei vaja toimimiseks voolu.

Edasi ilmusid versioonid 1.1, mis lisas toe DVD-Audiole ning seejärel 1.2 ja selle muudatus 1.2a. Kuid olulisemad muudatused saabusid versioonis 1.3, kus tõsteti kiirust ja sellega võimalust näha veel suurema resolutsiooniga pilti; parandati värvi bitisügavust 8lt 16ni, lisati uued kadudeta kokkupakkimata audioformaadid ning parandati pildi ja heli sünkroniseerimist. 2009. aasta juunis väljastati järjekordne versioon, mis võimaldab sama HDMI kaabliga korraga kokkupakimata audio/video signaalile lisaks edastada ka Etherneti liiklust. Veel saab edastada ka senisest suuremat pilti resolutsiooniga 4096x2160. Olemas on ka 3D pildi tugi, milleks oligi vajalik senisest suurem resolutsioon. (kuna 3D pildi puhul kuvatakse kaks kihti korraga)

HDMI seadmete müük on alates 2003. aastast tõusnud eksponentsiaalselt iga aasta ning arvutuste järgi jõudnud juba poole miljardini aastal 2010.

Tehnoloogia

Kõik HDMI versioonid ja nende kaablid on tagasiulatuvalt kokkusobivad, välja arvatud mõningate omaduste puhul, näiteks versiooniga 1.4 saab kasutada 1.3 kaablit kuid sellisel juhul ei ole võimalik kasutada Ethernetti.

Alates esimesest versioonist alates on HDMI standardil järgnevad spetsifikatsioonid:

1. pilt resolutsiooniga kuni 1080p/1080i (1920x1080 pixelit)
2. 8 kokkupakkimata/kokkupakitud helikanalit

ning alates 1.4 versioonist:

1. resolutsioon kuni 4096x2160
2. 3D pildi tugi
3. Etherneti ühendus
4. Audiosignaali edasi-tagasi liikumine seadmete vahel

Pistikud

HDMI ühendamiseks on 5 erinevat tüüpi pistikut, mida nimetakse tüüp A kuni tüüp E.

• Tüüp A – 19 klemmi, andmeedastusmaht mis toetab pildistandarte kuni 1080p/1080i. See tüüp on sobiv ühendamiseks DVI adapteriga
• Tüüp B – 29 klemmiga ning seetõttu saab edastada suurema resolutsiooniga pilti, seda kuni 3840x2400. Ühildub DVI-D dual link ühendusega
• Tüüp C – ehk mini pistik mis ilmus versiooniga 1.3. Kuigi on väike, on tal siiski 19 klemmi, mis tähendab, et ta sobib endiselt 1920x1080 pildi ja kokkupakkimata audio edastamiseks- Tüübid A ja C on omavahel ühendatavad
• Tüüp D – veel üks mini pistik, mis on seotud versiooniga 1.4, kuid samas on ta 19 klemmiga
• Tüüp E – samuti alates versioonist 1.4, on mõeldud liikuvates masinates, nt autodes, kasutamiseks

Vaidlus kaablite kvaliteedi üle

Palju kära on tõusnud kaablite kvaliteedi üle. Esiteks ja suuremaks probleemiks on kaablite pikkused. Kuigi HDMI organisatsioon ei ole täpsustanud millised on optimaalsed kaablite pikkused siis praktikast on selgunud, et kaablite pikkused jäävad enamasti paari meetri juurde.

Siiski, on olemas lahendusi kuidas neid pikendada. Selleks on võimalik kasutada Etherneti baasil pikendusi kaablitega CAT5-7.

Teine samuti oluline probleem on kasutajate teadmatus tehnoloogia suhtes mida nad kasutavad. Kuna tegemist on digitaalse signaaliga siis sisuliselt ei ole vahet kui halb või hea kaabel on, sest edastatakse 0 ja 1 jadasid. Erinevalt analoogkaablitega, kus on äärmiselt oluline juhtme kvaliteet, elektromagneetilise müra summutamine, joodete kvaliteet, siis digitaalsignaaliga on oluline ainult, et kaabel ei oleks katki. Katkise analoogkaabli puhul kannataks pildi/heli kvaliteet, kuid katkise digitaalse puhul jääks pildi/heli lõik (või signaal üldiselt) lihtsalt tulemata.

Alternatiivid

HDMI lähimaks alternatiiviks on DisplayPort ja DVI. Viimasel puhul on teatanud mitmed suurtootjad, nt Intel, AMD, Dell, et lõpetavad VGA ja DVI kasutamise aastaks 2015 ning lähevad üle DisplayPordile ja HDMI-le.

DisplayPort pakub HDMIle konkurentsi, kuigi keskendub siiski eelkõige arvutite ja monitoride omavahelisele ühendamisele. DisplayPorti arendajad väidavad, et nende lahendus on mõeldud eksisteerima HDMIga kõrvuti. DP eeliseks on vaba standard mille pealt ei pea maksma litsensitasu kuid üldiselt on ta HDMIst nadim, toetades ainult kokkupakitud audiot ning samuti puudub tal võimalus kasutada Ethernetti.