Helikaardid
Franck Reisner
Helikaardid
editHelikaart on seade, mille eesmärk on tõlkida helilaineid arvutile arusaadavateks andmeteks ja arvutilt saadud andmete põhjal luua ja esitada helipilt. Helid on analoogsed ehk elektrilise, kuid arvuti sisene suhtlus toimib aga digitaalselt.
Ajalugu
editPäris esimesed helikaardid ei olnud tehtud eesmärgiga panna lauaarvuti laulma. Need olid ehitatud suunaga muusikutele, et oleks võimalik lihtsamini komponeerida ja muusikat luua. Need olid nagu kaasaskantavad arvutid, millel puudus tihti ekraan, peal olid mõned nupud, klaveri klaviatuur ja kassettmängija ja salvestaja. Tehnika arenedes tekkisid ka neile ekraanid külge kus nad juba näitasid noote ja muud muusikutele olulist informatsiooni. 1980.-datel aastatel jõudis selline instrument ka arvuti külge. 1980.-datel aastatel hakkas arenema arvuti heli. Algselt oli arvutitel oskus ainult "piiksuda". Nende helisignaalide eesmärk oli märku anda mingist probleemist. Piiksud olid monofoonilised ja said erineda veel lisaks ka helide pikkuse ja sageduse poolest. 1983. aastaks aretati välja helikaart mis suutsid teha kolme tooni korraga ja muusika maailmas võeti suunaks digitaalsete muusikainstrumentide heli tekitamine ehk MIDI arendamine (Musical Instrument Digital Interface). See oli 1980.-l aastatel edasiviiv jõud, mis viis helikaartide arengu nii kaugele, et aastal 1987 lasti välja helikaart mis suutis mängida polüfoonilist heli MIDI instrumentidega. Juba järgmisel aastal(1988) tuli välja helikaart Soundblaster, millega oli võimalik salvestada heli arvutisse ja seda sealt ka tagasi mängida. Veidi peale seda tegi Microsoft ettepaneku Yamahale, et nad oma AD-DA kiibid turule saadaks, mille tulemusel hakkasid hiljem kõikidel emaplaatidel olema standardina oma helisisendid küljes.
Heliseadmed
editIntegreeritud helikaart
editTänapäeval on kõikidel arvutitel standardina emaplaadile kinnitatud helikaart. Tüüpiliselt on see tavaline 2.1 stereo sisend kõrvuti mikrofoni ja Line-In sisendiga. Samas võib leiduda nüüd juba ka 5.1 ja 7.1 integreeringuga emaplaate. AD-DA kiibid pannakse otse emaplaadile. Sellisel kujul kasutab see arvuti enda ressursse. Selline lahendus on igati piisav tavakasutajale, kelle arvutiga seonduv vabaaeg piirdub muusika kuulamise, filmide vaatamise ja mängude mängimisega.
Sisemine helikaart
editSisemine helikaart on paigaldatav ja enamasti kasutatakse siis kui emaplaadil ei ole helisisendeid, või kui soovitakse paremat kvaliteeti, jõudlust või lihtsalt rohkem sisendeid nt kodukino süsteemi jaoks. Kaasaegsed helikaardid kasutavad üldiselt juba oma kiibistikku, mistõttu toimub nende töö omal jõul. Võttes arvesse tänapäevaste arvutite võimsusi, siis ei ole peale sisendite arvu muud põhjust, miks peaks kasutama integreeritud heli asemel kasutama sisemist helikaarti.
Väline helikaart
editVälist helikaarti kasutatakse parema kvaliteedi saamiseks. Välised helikaardid on enamasti palju parema jõudlusega kui sisemised ja integreeritud helikaardid. Need kannavad enamasi mõningaid lisa sisendeid (RCA, Optical Fiber) ja kodukinohelisüsteemi võimalusi. Selliste "kaartide" jõudlus on tegelikkuses piisav, et kanda enda peal mõningaid kõvemaid helisalvestusprogramme. Seda võimaldab ASIO toetus (Audio Stream Input/Output). Kui tavakasutajad elavad üldiselt Microsoft DirectSound najal, siis ASIO on professionaalsem lahendus ja kasutatud muusikute ja komponeerijate poolt.
Professionaalsed seadmed
editProffessionaalsel tasemel helikaardid on kasutusel helisalvestus- ja videotöötlusstuudiotes. Praeguseks neid enam ei nimetata välisteks helikaartideks (mida nad on pigem ideelt, mitte välimuselt) vaid mixeriteks, helipultideks või workstationiteks. Nende üks jagamisvõimalus on kanalite järgi (8, 12, 16, 24, 32, jne). Sellised seadmed on tegelikult omaette arvutid, mida tegelikkuses on mõeldud ühendada tava arvutiga, kus suheldakse helisalvestus programmiga, (Cubase, Logic, Pro Tools) mis salvestavad helikaardist saadetud (juba digitaalsel kujul). Kuna suhtlus käib ASIO kaudu, on arvuti ja "pult" otseselt ühenduses. Nii teeb arvuti tööd ainult salvestamise kujul ja võimaldab sadade eri heliridade salvestamise samaaegselt ja ka nende kõikide tagasimängimise.
Värvide tähendused väljundite
edit- Roosa - mikrofoni sisend
- Sinine - line-in
- Roheline - peamine stereo väljund (esimesed kõlarid)
- Pruun - külgmised panoraam-kõlarid
- Must - tagumised stereo kõlarid
- Oraanž - keskmise- ja bass-kõlari väljund