Jahutus

Sander Eesmaa

Sissejuhatus

Kõik arvutid vajavad jahutust, seega ei saaks tänapäeva arvutid enam ilma ventilaatoriteta hakkama. Kuna arvuti sees on osasid nagu protsessor,kiibistik ja videokaart, mis eritavad töö käigus ohtralt soojust siis on vaja midagi, mille abil see soojus arvuti seest minema juhtida ehk jahutust. Nagu öeldud, on jahutuse eesmärgiks juhtida liigne soe õhk arvutist välja, mis tagab, et arvuti üle ei kuumeneks. Enimlevinud jahutuse tüüpe on kaks - aktiivjahutus ning passiivjahutus. Enamasti on mõlemad olemas igal uuel arvutikomplektil.

Passiivjahutus

Passiivjahutus kujutab endast, nagu ka nimest või järeldada, liikumatute osadeta jahutus komponendi. Tavaliselt on selleks komponendiks radiaator. Passiivjahutusi kasutatakse kõige enam vanemates lauaarvutites, osadel mis ei eralda väga palju soojust ja madala voolukasutusega arvutites. Materjalideks millest radioaatoreid tehakse on tavaliselt alumiinium, mis on laialt levinud, ning vask, mis on uuema aja trend ning kogub üha rohkem rakendust. Radiaator kinnitakse tavaliselt otse jahutust vajava koha peale klambriga. Selle soojusjuhtivus on palju parem kui õhul ning see kiirgab soojust palju paremini kui komponent millele radiaator on kinnitatud. Passiivjahutuse tootjaid on lugematu arv. Odavaid, kalleid, häid, halbu. Loogikast, et mida kallim, seda parem peaks ese olema ei pea paika. Leidub palju kõrge hinnaklassiga väga veetlevaid jahutusi aga töökõlbulikud on vaid murdosa neist. Tuntumatest tootjatest nimetaks Zalman, Titan, Thermaltake, XILENCE, Nexus, jne.

• 

Aktiivjahutus

Aktiivjahutuse põhimõte on sama mis passiivsel. Eesmärk on juhtida üleliigset kuumust arvutist välja ja tagada hea õhtuliiklus. Aktiivjahutus koosneb lisaks liigumatutele osadele ka liikuvavatest. S.t, et radiaatori külge on lisaks kinnitatud ka ventilaator. Nende koostööna paraneb veel enam soojuse välja juhtimine ehk õhuliiklus. Aktiivjahutust kasutatakse komponentidel mis on suure soojustootlikusega ning mis ilma korraliku jahutuseta kuumendaksid arvuti üle. Peamised kohad kus sellist jahutust kasutatakse on uuemate protsessorite jaoks ning videokaartide küljes. Kuigi aktiivjahutusega on õhuliiklus väga hea, ei ole arvuti ülekuumenemise vastu siiski kaitstud. Üheks probleemiks on tolm. Tolm takistab tunduvalt õhuliiklust ning võib ka ummistada ventilaatorit. Selle vältimiseks tuleks aastas paar korda tolmuimejaga või suruõhuga arvuti sisemus üle käia. See tagab arvuti ja tema komponentide pikema eluiga. Tootjad on aktiivjahutusel samad passiivjahutusega, kuna valdkond ja ülessanne on neil mõlemal sama.

• 

Kokkuvõte

Kokkuvõttes võib öelda, et arvuti nii-öelda töökorras hoidmiseks on meil vaja jahutust. See on nagu vesi inimestele, elus püsimiseks vajalik. Tänapäeval passiivjahutusega väga kaua hakkama enam ei saa, sest et tulevad ühe uuemad ja võimsamad komponendid, mis kasutavad järjest rohkem energiat, mistõttu teevad rohkem tööd ning seega eraldavad ka palju rohkem soojust. Pigem konsentreerutakse nüüd aktiivjahutusele. See on kaks ühes efektiga - radiaator ja ventilaator. Tänu õigesti paigutatud jahutusele suudetakse luua õige airflow ning selle abil takistatakse ülekuumenemist. Kindlasti ei tasu soetada jahutust välimuse järgi, sest kõik ilus ei pruugi olla üldse nii tõhus. Ehk siis, panustatud on rohkem ilule, kui töökindlusele ja vastupidavusele.

Kasutatud materjalid

Teemakohane intervjuu Andres Piibelehega

http://www.dansdata.com/gz012.htm

http://www.dansdata.com/coolercomp.htm

http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_cooling#Passive_heat-sink_cooling