Klaviatuur
Mihkel Savendi
Klaviatuur (sõrmistik, klaver, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks, mille puhul sisestamiseks kasutatakse kindlalt paigutatud nuppe või klahve. Klaviatuurist on saanud arvutitele peamine sisendseade.
Hoolimata alternatiivsetele sisendseadmetele nagu hiir, puutetundlik ekraan, hääljuhtimine, sulepea seade (pen device) ja arvutite suutlikuse suurenemisele nii mälu mahus kui ka kiiruses on jäänud klaviatuur peamiseks sisendseadmeks, milleta arvuti ei tööta.
Tavaliselt on klaviatuuri nuppudele peale trükitud või graveeritud sümbolid. Iga nupule vajutus annab vastava sümboli, kuigi mõne sümboli saamiseks peab vajutama samaaegselt mitut klahvi. Samas kui enamik klahve toob esile tähe, numbri või märgi, siis teised klahvid, kui neid samaaegselt vajutada, toovad esile toimingud või arvuti käsklused.
Tavaliselt kasutatakse klaviatuuri teksti või numbrite kirjutamiseks tekstitöötlusprogrammidesse, arvutusprogrammidesse või teistesse programmidesse. Tänapäeval on klahvide tõlgendamine jäänud tarkvara otsustada. Arvuti klaviatuur eristab igat füüsilist klahvi teistest ja saadab kõik tehtud vajutused tagasi kontrollivale tarkvarale. Lisaks kasutatakse klaviatuure ka arvutimängudes. Arvutimängude mängimiseks on ka eraldi klaviatuure, millel on erifunktsioonid, mis muudavad mängimise hõlpsamaks.
Enamik nüüdisaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit, mis kasutab QWERTY paigutust. Algselt oli 101 klahvi USA paigutusega klaviatuuril ja 102 Euroopa paigutusega, millele oli lisatud vasak Shift klahv. WINDOWS 95 saabudes lisandus 2 WINDOWS klahvi ja Menu klahv.
Ajalugu
editTänapäevane klaviatuur sai alguse aastal 1877, mil Remington Company turustas esimese kirjutusmasina, mille loojaks oli Christopher Latham Sholes. Esialgu oli klaviatuur tähestikulises järjekorras, kuid kuna inimesed kippusid klahve korraga alla vajutama, siis tehti see ümber nii, et kirjutamine oleks võimalikult aeglane. Sedasi sündiski QWERTY klaviatuur, mille nimi tuleneb esimesest kuuest tähest vasakult paremale. Arvestades tehnika arengut, mis on selle aja jooksul toimunud, pole klaviatuur palju muutunud. Tänapäevani kasutatakse enamasti QWERTY klaviatuure, mis on loodud just aeglase kirjutamise jaoks. Tänapäeval erineb QWERTY arvutiklaviatuur elektroonilisest kirjutusmasinast vaid arvutile mõeldud klahvide poolest.
Tüübid
editStandard
editStandard full-travel täht-numbrilisel klaviatuuril on klahvi suuruseks 19,05 mm. Klahvide vaheks on vähemalt 3,81 mm. Lauaarvuti klaviatuuuridel nagu 104 klahviga USA klaviatuuril on olemas tähed, kirjavahemärgid, sümbolid, numbrid ja erinevad funktsiooniklahvid. Rahvusvaheliselt ühistel klaviatuuridel 102/105 klahviga on väiksem vasak Shift, kuna Shift ja temast paremale jääva klahvi (tavaliselt z) vahele on lisatud üks nupp lisa sümbolitega. Tavaliselt on ka Enter klahv erineva kujuga.
Ŏőűä=== Sülearvuti klaviatuur ===
Sülearvutitel on tavalistest klaviatuuridest väiksem klahvide vahe. Samuti ei pruugi olla ka numbriklaviatuuri ja funktsiooniklahvid võivad olla paigutatud teistesse kohtadesse. Tavaliselt on sülearvutitel 85 klahvi, kui puudub numbriklaviatuur.
Thumb-sized
editVäiksemad on ka klaviatuurid, mida kasutatakse nutitelefonides. Eelkõige on klahvid tehtud sellise suurusega, et neid saaks sõrmedega vajutada, kuid võtaksid võimalikult vähe ruumi. Väiksemad klahvid teevad, aga teksti sisestamise raskemaks.
Väiksemaid klahve kasutatakse ka mobiiltelefonides, kus ühe klahvi järjestikusel vajutamisel saab erinevaid tähti, numbreid või sümboleid.
Erineva paigutusega klaviatuurid
editEnim levinud klaviatuuri klahvide paigutus (layout) on QWERTY, mis on üsna ebaefektiivne. QWERTY klaviatuurid erinevad veidi regioonist. Näiteks Eesti QWERTY klaviatuurile, mis kasutab ladina tähestiku on lisatud õ täht.
Dvorak on parim teada-tuntud alternatiiv QWERTY – le. Nime sai oma looja August Dvorak’i järgi. Loodi selleks, et suurendada kirjutamise kiirust ja vähendada kirjutamisel tekkivaid vigu. Dvoraki süsteem on jõudluselt peaaegu poole võrra parem kui QWERTY.
Ergonoomilised klaviatuurid on disainitud nii, et vähendada arvutiga töötamisel tekkivat koormust ja terviseriske, eriti randmetele.
Klahvid
editTäheklahvid – on väike- ja suurtähtede sisestamiseks.
Ainult täheklahvi vajutusega sisestatakse väiketäht.
Kui hoida all tõsteklahvi sel ajal, kui vajutada mõnda täheklahvi, sisestatakse vastav suurtäht.
Tõsteklahve Shift on kaks ja teda kasutatakse suurtähtede ja numbri- ning märgiklahvidelt ülemiste vasakpoolsete märkide sisestamiseks.
Registrilukustusklahv Caps Lock - võimaldab sisestada pidevalt suurtähti.
Numbriklahvid on numbrite ja märkide sisestamiseks.
- Põhinumbriklahvid asuvad täheklahvide kohal.
- Numbreid ja mõningaid märke saab sisestada ka nn. numbriklaviatuurilt.[1]
Tabeldusklahv Tab on ette nähtud vahede sisestamiseks teksti. Ta asub põhiklaviatuuri vasakul serval registrilukustusklahvi Caps Lock kohal ja Q tähe kõrval.
- Teksti sisestamisel viib tabeldusklahvi vajutus sisestuskursori järgmisele tabelduskohale. Seega pole vaja teksti suurema vahe tegemiseks lisada mitut tühikut. Tühikutega ei tohi kunagi teksti suuremaid vahesid teha, sest tühiku laius on tekstilõigu mõlema serva tasanduse korral muutuv. Kasutades tabeldusklahvi üksteisele järgnevates ridades, saab teksti paigutada tulpadesse.
- Dialoogiakendes saab tabeldusklahvi vajutusega liikuda järgmisele valikule. Tõsteklahvi samaaegselt all hoides saab liikuda valikutes tagasi.
- Tabelites (nii Excelis kui Wordis) viib tabeldusklahvi vajutus sisestuskursori järgmisesse lahtrisse ja samaaegselt tõsteklahvi all hoides eelmisesse lahtrisse.
Paoklahv Escape on vajalik tegevustest loobumisel, tagasipöördumisel eelmisesse menüüsse.[2]
Funktsiooniklahvid otstarve sõltub täielikult töötavast programmist. Paljudes programmides avab näiteks klahvi F1 vajutus abiinfo Help akna.[3]
Suuna- e nooleklahvid võimaldavad kursori või valitud objekti liigutamist ekraanil. Koos Ctrl, Alt klahvidega on võimalik liikuda ka sõna või lõigu kaupa. Kui menüü on aktiveeritud, võimaldavad nooleklahvid liikumist menüüs.[4]
Asendus/lisamisrežiimi overtype/insert ümberlülitusklahv. Iga klahvivajutus lülitab sisestuse ümber teise režiimi.
- Asendusrežiim tähendab, et sisestatav märk asendab kursorist paremal oleva märgi sellega, mis tipitakse klaviatuurilt.
- Lisamisrežiimi puhul lisatakse uus märk kursori ette ja ülejäänud tekst nihutatakse paremale.
Algusklahv Home viib kursori rea algusesse või ekraani vasakusse ülanurka.
Lõpuklahv End viib kursori rea lõppu või ekraani paremasse alanurka.
Leheküljeklahvid Page Up, Page Down nihutavad kursorit ekraanitäie või lehekülje kaupa vastavalt tagasi või edasi.
Ekraani väljatrükkimise Print Screen klahvi vajutus:
Vanasti, DOS-i puhul, saadeti kogu ekraanipilt trükiseadmesse (e printerisse).
WINDOWS-i puhul kopeerib arvuti kogu ekraanipildi mälusse, mida nimetatakse lõikelauaks Clipboard. Sealt on võimalik seda ekraanipilti edasi tõsta ja korduvalt kasutada.
Kerimise lukustusklahvi Scroll Lock Windowsi programmides peaaegu ei kasutata. Sisselülimisel süttib samanimeline signaaltuli. Algselt on see klahv mõeldud ekraanil oleva kujutise liikumise lukustamiseks.
Numbrilukustusklahv Num Lock lülitab numbriklahvistiku ümber numbrite sisestamiselt kursori juhtimisele ja tagasi. Kui samanimeline signaaltuli põleb, on numbriklahvistik lülitatud numbrite sisestamise režiimi.[5]
Numbriklahvistik dubleerib teisi klahve. On täiesti ükskõik kumbadelt klahvidelt sisestada numbreid ja tehtemärke.
MS Windowsi eriklahvid:
- Windows Key avab Start menüü.
- Application key menüüklahv avab aktiivse objekti kohtmenüü nagu hiire paremklõps.[6]
Viited
edit- ↑ http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/phiklaviatuur.html
- ↑ http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/paoklahv.html
- ↑ http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/funktsiooniklahvid.html
- ↑ http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/kursori_juhtimisklahvid.html
- ↑ http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/numbriklaviatuur.html
- ↑ http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/windowsi_eriklahvid.html
Kasutatud kirjandus
edit- http://www.taebla.edu.ee/~kristel/oppematerjalid/10_klass/Kordamine/klaviatuur.pdf
- http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/index.html
- http://www.arvutiweb.ee/index.php?Itemid=9&id=2&option=com_content&task=view
- http://tyrigy.tyri.ee/laine/algopetus1.htm
- http://inventors.about.com/od/computerperipherals/a/computer_keyboa.htm
- http://wordpix.com/infocenter/article-qwerty.asp