Probleemõpe koolis sotsiaalse tarkvaraga

Probleemõpe koolis sotsiaalse tarkvaraga

Tallinna Ülikool

Kursus kuulub e-Õppe Arenduskeskuse e-õppe koolitusprogrammi ning on loodud Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toel VANKeR ("E-õppe arendamine kutsehariduses“) programmi raames

/Registreeru kursusele

Plahvatuslik sotsiaalse tarkvara arendamine ja kasutamine (nt. ajaveebid, wikid, sotsiaalsed repositooriumid ja sotsiaalsed võrgustikud) - algatas uue osalusdemokraatia ajastu Internetis, või niinimetatud Web 2.0 ajastu. Uus keskkond võimaldab osalejatel aktiivselt tegutseda, avaldada ja jagada oma kogemusi; jälgida teiste inimeste, kogukondade ja võrgustike tegevusi; avalikult hoida ja säilitada oma teadmust ja isiklikult veebi üles laadida ja kasutada teiste poolt sotsiaalselt kogutud teavet (O'Reilly, 2005; Constantinides & Fountain, 2008). Selline keskkond on hübriidne mitmeti - see ühendab inimesi, võimaldab ühendada oma igapäevaelu kogemused geograafiliste ja veebipaikade kohta, laseb luua isikliku personaalse võrgustiku, mis võimaldab jälgida oma sõprade igapäevast tegevust ja meeleolusid, nende ideid ja avastusi veebis, samuti saab võrgustikke ühendades teha koostööd. Sellises keskkonnas saab ka uutmoodi õppida, kasutades juba varem tuntud probleemõppe tegevusi uutmoodi.

Kursuse väljatöötaja(d): Kai Pata, Eve Tagavälja

Kursuse läbiviija: Kai Pata, Eve Tagavälja

Maht (AP): 3 EAP

Õpikeskkond:

Wikiversity + Koolielu portfooliokeskkond + LeMill + Slideshare

Kursuse korraldus:

Kursusel on kaks kontaktpäeva - alguses (14. märts, 2011) ja lõpus (10. aprill, 2011), vahepeal toimub iseseisev toetatud õppetöö e-õppe vormis kursuse kogukonnas.

Esimesel kontaktpäeval tutvutakse sotsiaalse tarkvara õpikeskkondadega ja probleemõppe teooriaga. Mängitakse läbi probleemõppe õpitegevuse stsenaarium.

Teisel kontaktpäeval tutvutakse osalejate poolt valminud probleemõppe lahendustega.

Sihtrühm: üldhariduskoolide õpetajad: loodusained, ajalugu-ühiskonnaõpetus, loovained

Kursusel osalemiseks vajalikud eelteadmised: 1) Eeldatavad haridustehnoloogilised pädevused (pädevused märgistada numbritega lähtuvalt HT pädevuste tabelist http://www.e-ope.ee/opetajatele/e-oppe_taienduskoolitus/haridustehnoloogilised_padevused) • A.1.1 Süstematiseerib ja arhiveerib elektroonseid materjale, õpiobjekte • A.1.2 Kavandab ja korraldab IKT kasutamist õppetöö toena (nt. annab arvuti kasutamisega seotud kodutöid, valmistab õppematerjale jne.) • A.1.6 Valdab e-õppe sõnavara. • A.2.1 Oskab luua e-kutsuse õpijuhiseid • A.3.1 Hindab kriitiliselt elektroonseid allikaid ja materjale • A.3.3 On teadlik tarkvara ja elektroonsete õppematerjalide kasutamisega seonduvatest juriidilistest normidest, litsensitüüpidest ka "headest tavadest" ning käitub neile vastavalt

2) Muud eelteadmised Huvi sotsiaalse tarkvaraga õpetamisse, klassiruumi-, õuesõppe- ja e-õppe kombineerimisse

Kursuse eesmärk:

Kursuse eesmärk on anda õpetajatele praktiline kogemus, kuidas viia läbi probleemõpet IKT toetusel uute veebipõhiste sotsiaalse tarkvara vahendite abil.

Kursuslastele tutvustatakse autentse probleemõppe teoreetilisi aspekte ja rakendamisvõimalusi aineõppes, kasutades mitemekesist ja käepärast sotsiaalset tarkvara.

Kursuse läbinutel on oskused korraldada probleemõpet õpikeskkondades, mis ei eelda koolipoolset administreerimist ja milles õpetaja ning õpilased omavad suuremat vabadust ja kontrolli oma tegevusi planeerida ja läbi viia.

Kursusel käsitletavad teemad:

Probleemipõhise õppe teoreetilised alused ja näited aineõppe kontekstis. Probleemipõhise õppe läbiviimise uued õpikeskkonnad mikroblogi, blogi, wiki ja ühesõppe teksti- ning andmetöötlusvahendid, vookogu, sotsiaalsed repositooriumid piltidele, slaididele, sotsiaalsed võrgustikud. Probleemipõhise õppe hajutatud keskkonna modelleerimine uute veebivahendite abil.

Iseseisva töö maht ja kirjeldus:

Õppija saab kogukonna foorumis toetust iga sotsiaalse keskkonna rakendamiseks ja nende kombineerimiseks.

Õppijad loovad ideekavandi oma probleemipõhise õppe keskkonnast, lähtudes oma õppeainest ja oma kooli tingimustest ning esitavad selle kursuse kogukonnas. Õppijad saavad jälgida üksteise ideekavandite valmimist.

Individuaalne tagasiside õppejõududelt ideekavandi arendamiseks. Õppijatepoolne tagasiside ideekavanditele kogukonnas.

Tulemuse kontrolli viis:

On aktiivselt osaletud kogukonna foorumites erinevate tehniliste vahendite tundmaõppimisel.

Esitatud on ideekavand, mida saab rakendada probleemipõhise õppe läbiviimise planeerimiseks IKT vahendite abil.

On kommenteeritud kahe kaasõppija ideekavandeid.

Kursuse edukal läbimisel omandatavad õppejõudude/õpetajate haridustehnoloogilised pädevused (lähtuvalt kursuse põhieesmärkidest! Pädevuste tabeli leiad http://www.e-ope.ee/opetajatele/e-oppe_taienduskoolitus/haridustehnoloogilised_padevused) • A.1.4 Planeerib õppetööd e-õppe keskkonnas vastavalt eesmärkidele • A.1.5 Valib sobivad meetodid (sh hindamine) õppetöö läbiviimiseks ja kavandab õppijatele jõukohase töökoormuse jaotuse õppetöö kestel • B.1.4 Otsib ja vajadusel jagab elektroonseid õppematerjale andmebaaside vahendusel • B.1.5 Kujundab õpikeskkonna mitmekülgselt lähtudes õppe eesmärkidest • B1.6. Kavandab õppijatele jõukohase töökoormuse jaotuse õppetöö kestel • B1.2 Loob õpiprotsessis toimiva õppijate kogukonna • B.2.2 Juhendab ja toetab õppijate iseseisvat tööd e-õppe keskkonnas • B.2.4 Kasutab IKT vahendeid aktiivõppe läbiviimiseks • B.2.6. Kasutab e-portfooliot, kodulehte jms. vahendeid enda loomingu esitlemiseks, pädevuste tõendamiseks ning reflekteerimiseks

Õppematerjalid Slideshare ja LeMill keskkonnas ja toetus portfoolio kogukonnas: Kursuse materjalide kogukond LeMill-is.

1. Probleemipõhise õppe teoreetilised alused ja näited aineõppe kontekstis.

[1]

2. Probleemipõhise õppe läbiviimise uued õpikeskkonnad ja nende kasutamisjuhised hajutatud õpikeskkonnana

a. blogi (Wordpress.com)

b. ühesõppe teksti- ning andmetöötlusvahendid (Zoho.com)

c. vookogu (Zoho.com)

d. sotsiaalsed repositooriumid piltidele (Flickr.com)

e. sotsiaalsed repositooriumid slaididele (Slideshare.net)

f. mikroblogi (Brightkite.com, Twitter.com)

g. sotsiaalne võrgustik (Ning.com, Facebook.com)

[2]

3. Probleemipõhise õppe hajutatud keskkonna modelleerimine uute veebivahendite abil.

Õppematerjalid sotsiaalses tarkvaras:

[3]

1. Hajutatud probleemõppe keskkonna prototüübid

a Probleemõppe näide 1: loodusteaduslik probleem

b Probleemõppe näide 2: loovaine, ajaloo- või sotsiaalteaduslik probleem Linnalugu

Kursuse kodutööde kirjeldus:

KODUTÖÖD

Kogukonnas asuvad õppematerjalid, foorum ning kogukonna failid. Kogukonnas saad vajalikud teadmised ja praktilise kogemuse probleemõppe meetodist, mida toetavad uued veebipõhised sotsiaalse tarkvara vahendid. Kogukonna lehtedelt leiad: *kursuse programmi ja ajakava; *õppematerjalid (uuriv õppimine, probleemide klassifikatsioon, dilemmaprobleemid, hajutatud keskkonna vahendid ja kasutusjuhendid, probleemipõhise õppe hajutatud keskkonna modellerimine); *probleemõppe näited; *kodutööde kirjeldused koos näpunäidetega.

“Kogukonna failid” on koht kodutööde üleslaadimiseks ning kommenteerimiseks. Õpitegevustes lood koduülesannete failid, mis laadi kogukonnale kättesaadavaks kogukonna failid lehele.

Tekkinud küsimustele tarkvara kohta leiame ühiselt vastuseid foorumis. Foorumis esitatakse ka uuritavate probleemide näited.

Õpitegevuste toetamiseks võid kasutada oma portfoolios asuvat blogi (või mõnda muud blogi), kuhu tee märkmeid oma töö kohta.
Neid märkmeid ei pea (aga võib) teistega jagada.

Ülesanne 1. Probleemipõhise õppe näited aineõppe kontekstis.

Õpitegevuse eesmärgiks on tutvuda probleemõppe võimalustega ja leida oma aines sobivad probleemteemad ja tegevused. Edaspidi kasutad selles ülesandes kirja pandud plaani oma õpitegevuse loomiseks sotsiaalse tarkvaraga. Loe läbi materjal "Mis on probleemõppes oluline". Mõeldes oma ainele, püüa leida 2 probleemi, mis vastaksid järgmistele tunnustele:

1) sellele ei saa raamatust kohe vastust, puudub ühene vastus (on mitmeid eri seisukohti)

2) sellele vastuse otsimiseks tuleb koguda andmeid ümbritsevast keskkonnast

3) sellele vastuse otsimiseks tuleb kasutada teie ainevaldkonnas vajalikke uurimismeetodeid

4) see puudutab teie aine õppekava teemasid

5) see on seotud ühiskonna, kodukoha või laste jaoks oluliste teemadega. Tutvu materjalidega "Probleemide klassifikatsioon" ja "Vastuolulised olukorrad - dilemmaprobleemid". Kõrvuta enda poolt sõnastatud probleemteemasid probleemide klassifikatsiooniga. Püüa määratleda, millist tüüpi probleemid on teie sõnastatud probleemid. Selgita, endale, millistest etappidest peaks koosnema teie probleemide lahendamine. Vajadusel tee oma probleemi sõnastuses muudatusi, eriti saad abi, mõeldes läbi, kuidas vastavad sinu probleemid dilemmaprobleemide tunnustele ja milliseid otsuste tegemiseks vajalikke etappe peaks läbi tegema, et probleemi lahendada. Probleemi tutvusta kogukonna foorumis! Loe läbi teiste poolt esitatud probleemitutvustused ja lisa kommentaarid, kus tahaksid soovitada või täiendada nende ideed.

Järgnevalt tutvu materjalidega "Uuriv õppimine" ja "Koostöös õppimise võimalused..."

Sinu esimese kirjaliku töö eesmärk on planeerida oma õpilastele tegevused, kuidas sinu sõnastatud probleemile leida lahendused. Esita see kogukonna failide all. Mõtle läbi, kuidas teostada sotsiaalse tarkvara abil seoses sinu sõnastatud probleemiga järgmisi etappe? Milliseid materjale vajad tegevuste teostamiseks? Millised takistused võivad teostamisel ette tulla ja milline on sinu ning õpilaste roll tegevuses? 1. Probleemolukorra kontekstualiseerimine õpetaja poolt 2. Probleemide ja hüpoteeside genereerimine õpilaste poolt 3. Esialgsete teooriate sõnastamine õpilaste poolt 4. Andmete kogumise protsess 5. Andmete analüüsi protsess 6. Jagatud ekspertiis: probleemi lahenduste esitamine 7. Mida plaanid hinnata? Siin mõtle läbi mis on sinu tunni kõik eesmärgid ja kas saad neid erinevaid eesmärke õpilaste tegevuses hinnata Kommenteeri vähemalt kahte teiste poolt lisatud probleemtegevuste tutvustust.

Ülesanne 2. Tarkvaraga tutvumine ja probleemõppe prototüübi kirjelduse loomine.

Tutvu erinevate sotsiaalse tarkvara programmidega. Mõtle ja reflekteeri foorumis iga programmi kohta, milliseid sobivaid kasutusvõimalusi see probleemõppes võiks teie aines anda. Too kogukonna foorumis üks näide iga programmi kohta. Vali välja mõned programmid, veendudes kas neid saab omavahel infovoogude, mashup, push ja pull tehnoloogiatega ühendada. Kui oled eelnevalt ära teinud ülesanded 1 ja 3, saad proovida oma prototüüpse probleemõppe ülesande loomist. Kui vaja tee muudatusi ka Ülesande 1 ja 3 juures tehtud plaanides. Valmivat prototüüpi tutvusta ja jaga seda kogukonnaga. Loo selle tutvustus ja lisa Kogukonna failid lehele. Lisa ka viide oma prototüübi juurde.

Ülesanne 3. Probleemõppe tegevused tarkvaraga.

Mõtle, millal sinu ainega seoses oleks ühistegevused otstarbekad ja millal nad on sinu ainevaldkonnas loomulikult kasutuses? (näiteks. ajaloofakte kirjeldavad erinevad ajalookirjutajad oma vaatepunktist, kuid seejärel tuleks luua ühine seisukoht, milline on mitmekülgne vaade sellele ajaloosündmusele) Järgnevalt tutvu Probleemõppe vookogu ja Probleemõppe sotsiaalse võrgustiku näidetega. Kas sellised lahendused sobiksid ka sinu õppeaines? Mida tahaksid probleemõppes õpilastega teha? Loodud selgitus lisa Kogukonna failid lehele. Kommenteeri vähemalt kahte sinna lisatud selgitust. Pane lühidalt kirja oma prototüübi kohta: a) Minu eesmärk b) Kuidas seostub see minu ainevaldkonna probleemide lahendamise metoodikaga: c) Võimalik tehniline lahendus d) Milliseid õppematerjale oleks vaja ja kes need loob (teie, lapsed) e) Õpitegevused õpikeskkonnas f) Murekohad prototüübi loomisega seoses