SSD ja tavaliste kõvaketaste võrdlus

Alar Mõniste

Proovin siin anda aimu, mis vahe on SSD ja HDD kõvaketastel. Alustan kohe sellega, et mõlemal on plussid ja miinused. Ja kõige olulisem(nagu alati) on lähtuda vajalikusest, ehk siis milleks arvutit kasutad ja vastavalt sellele leida, kumb kõvakettatüüp on teile sobivam. Toon siin näiteks 2 ketast.

• SSD (solid-state drive) Intel 80GB • HDD (hard disk drive) Samsung 160GB 7200RPM Panin siia mitu pilti kus pealt on põhierinevusi näha. File:232323.png File:3.png File:4.png

Kirjutamiskiirus on kettale andmete kirjutamise jõudlus mida mõõdetakse kirjutamise kiirusega (MB/s -megabaiti sekundis) ja samaaegsetele andmepäringutele vastamiskiirusega (IO/s – sisend-väljundoperatsiooni sekundis) Mõõtmistel kasutati IOMeter tarkvara kahes režiimis: • järjestikusel andmete kirjutamisel

• suvalises järjekorras andmete kirjutamisel

File:5.png

Ega siin palju juttu pole vaja, igaüks võib piltide põhjal omad järeldused teha. Siiski toon kokkuvõtlikult välja SSD kõvaketta eelised HDD ees. • Lühem operatsioonisüsteemi käivitusaeg

• Parem lugemiskiirus

• programmid avanevad kiiremini,

• vähenevad viivitused arvutiga töötamisel,

• ketas reageerib päringutele kiiremini

• ketas suudab samaaegselt jagada rohkem infot erinevatele klientidele

• Parem kirjutamiskiirus

• kiirem failide kopeerimine

• kiirem andmete salvestamine

• Tarbib vähem energiat

• Puuduvad liikuvad osad

• Ei tekita mingit müra

• Füüsilise vigastuse võimalus minimaalne(põrutused)

Muidugi ei tasu unustada miinuseid.

• Hind(millest allpool juttu)

• Raskem faile taastada, kui kettaga midagi juhtub

• Tundlikumad voolukõikumisele, vooli kadumisele, magnetväljadele ja staatilisele elektrile

Nüüd toon näiteks Macbook-idega tehtud testid, suhteliselt vanad testist(aastast 2008) aga tulemused on praegugi samad. Selles testis kasutati aeglasemat HDD kõvaketast, kui eelmises, eelmises oli kiiruseks 7200rpm, selles 5600rpm. • Core 2 Duo 2.2 GHz CPU (4 MB L2 cache, 800 MHz bus)

• 4 GB DDR2-667

• nVidia GeForce 8600M GT 128 MB graphics card

kõvaketasteks on HDD (2.5 tolli, 160 GB, 5,400 rpm) ja SSD (2.5 tolli, 32 GB).

Start up aeg, ehk siis kaua läheb arvutil nullist kuni desktopi pildi ja ikoonide kuvamiseni.

Photoshop CS3-e käivitamiseks läinud aeg.

Microsoft Word 2008 käivitamiseks kulunud aeg.

Failide kokkupakkimine, proovitud sai suuri ja väikseid faile. Väikeste puhul on näha, et see on nõrk külg SSD kõvaketaste puhul.

Vibratsioonitestis, mille sooritas Samsung, oli näha, et HDD kõvakettaga arvuti jooksis kinni. Muidugi see oli korralik vibratsioon seal. Ühesõnaga, kui on plaanis autoga munakiviteel sõita 100km/h ja sülearvutit samal ajal kasutada, siis kindlasti valida SSD. Muidugi kui ehitad arvutid mingi sedame sisse, siis tasub ka mõelda, palju see seade väriseb. Autose arvuti ehitamisel oleks kindlasti parem SSD. Hinnast rääkides on SSD muidugi palju kallim. USA-s loetakse ühe GB SDD kõvakettamahu maksumuseks umbes 3 dollarit(kuskil 34 krooni) aga HDD 1 GB maksab kuskil 20-30 senti(u. 2,2 – 3,4 krooni). Sellepärast tulekski kõvasti mõelda enne ostu, milleks vajadus on. Pole mõtet osta seda kui sul ei ole kuhugi kiiret ja tegeled näiteks kodus filmide kogumisega, siis pigem panustada mahule.

Väike näide kiirustest RAID 0-i kasutades.

Loeb

1x SSD = .069ms * 1000 = 69ms

2x SSD Raid0 = .072ms * 1000 = 72ms

2x HDD Raid0 = 9.590ms * 1000 = 9590ms

Kirjutab

1x SSD = .109ms * 1000 = 109ms

2x SSD Raid0 = .104ms * 1000 = 104ms

2x HDD Raid0 = 1.167ms * 1000 = 1167ms

SDD on eriline veel selle poolest, et ta kirjutab kõik andmed 512 kb plokkidesse. Sa võid muidugi öelda, et ta jagaks selle 512 ära, näiteks 128 4kb tükkideks ja saad kirjutada 128kb, saad hiljem sinna tükile juurde ka kirjutada, kui aga tahad seda kustutada pärast, siis kustutab ta ikkagi selle terve 512kb tüki ära. Ketas ei hoia failidel eraldi silma peal, vaid teab ainult millised tükid on hõivatud.

SDD võtab kohe uue tüki kasutusse, kui vanasse on midagi kirjutatud, ja vanadesse hakkab alles siis kirjutama, kui uusi enam ei ole. Siis valib ta ka sellised tükid, kus rohkem vaba on.

SDD ketastel on veel kestvuse kohta öeldud, et 10 000 korda(MLC tüüpi) saab ühele tükikesele kirjutada ja kustutada, enne kui see ära sureb. See võib alguses hirmutada, aga kui kiired arvutused teha siis avastame, et see elab ilmselt kauem kui ükskõik milline HDD ketas. Näiteks ütleme, et sul on 80GB kõvaketas, kuhu peale on kindlaid andmeid kirjutatud 40GB, ehk siis neid ei ole vaja kustutada ja uuesti tekitada. Seega jääb 40GB järgi. Ütleme et oled keskmine kasutaja, siis kõigerohkem kirjutad ja kustudad 5GB päevas. Kui käid netis, vaatad mõne sarja ära jne. Seega 8 päevaga sööd sa ära ühe ringi.(5gb x 8päeva =40gb). Järgi jääb 9 999 ringi. Korrutades 10000 8 päevaga, saame 80 000 päeva, ehk umbes 219 aastat. Ütleme et kasutad sellest aga rohkem, näiteks 20GB päevas, sellisel juhul kestab ketas u. 58 aastat. Nii et piiratud eluea pärast väga muretsema ei pea. Liikuvaid detaile seal sees ei ole, nagu HDD-l. Ja kui ikka oled eluea pärast mures, siis on pakkuda SLC tüüpi SSD kettad, millele saab 100 000 korda ühele tükikesele kirjutada, 10 korda rohkem, muidugi hind on siinkohal kordades suurem.

MLC - multi level cell, võimaldab 2 bitti kirjutada tükikesse

Value State

00 Fully Programmed

01 Partially Programmed

10 Partially Erased

11 Fully Erased

SLC - single level cell, ehk siis võimaldab kirjutada igasse tükikesse 1biti

Value State

0 Programmed

1 Erased

Kasutatud kirjandus:

http://infokiosk.enter.ee/?p=265&lang=et

http://www.tomshardware.com/reviews/ssd-notebook-portable,1913-5.html

http://blog.geekstuff4u.com/index.php?2008/05/15/31-make-yourself-an-ssd-drive-raid5-with-3-cf

http://www.overclockers.com/hdd-vs-ssd/

http://www.oempcworld.com/support/SLC_vs_MLC.htm