Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Vaba...?

Tüüpiline Windowsi-ajastu tarkvara ärimudel on ilmselt arusaadav ka rõivatöösturile või pesumasinavabrikandile:

Investorid panevad raha kokku, luuakse firma
Firma ostab töövahendid (tarkvaratööstuse puhul siis riist- ja tarkvara)
Palgatakse töötajad
Korraldatakse reklaam ja turundus
Valmis toodet müüakse tükihinnaga
Kasum on üldjuhul üsna korralik

Vabast tarkvarast rääkides on sellise mõttelaadi korral loomulik küsimus: "Kuidas elada ära, kui tehtud töö antakse niisama teistele kasutada?". Traditsiooniliselt ongi tarkvaratööstus "vabavara" kasutanud eeskätt turuhõivamiseks või boonusena ("Osta meilt auto, saad videomaki kingituseks!").

Vaba tarkvara seevastu lähtub küll otseselt autorsusest (vahel kohatav arusaam "vaba = eikellegi oma" on tegelikult jama!), kuid keerab seejärel põhitähelepanu omaniku asemel kasutajale, kellele on antud neli põhiõigust:

kasutada mistahes eesmärgil
vabalt uurida ja muuta (eeldab avatud koodi)
vabalt paljundada
muudatusi ja tuletusi samadel tingimustel edasi levitada

Tähelepanuks veel - "vaba tarkvara" ja "vabavara" on kaks eri mõistet, seda nii eesti kui inglise (free software vs freeware) keeles. Vaba tarkvara tähendab eespoolnimetatud põhiõigusi, vabavara seevastu on omanikukeskne tükk tarkvara, mida omanik käesoleval ajahetkel levitab nullhinnaga (ja tal on kõik õigused see tegevus ühel hetkel lõpetada).

Sageli kohtab levinud eksiarvamusi:

peab olema tasuta - ei pea. Suurem osa ilmselt on, kuid paljusid vaba tarkvara tooteid müüakse ka raha eest.
ei tohi äriotstarbel kasutada - vastupidi: levinuim vaba tarkvara litsents GPL välistab sellise diskrimineerimise.
ei tohi müüa - Linuxit võib müüa igaüks, kes täidab litsentsi tingimusi.
amatööride värk - tänaseks arvavad IBM, Oracle, Novell ja Red Hat ilmselt teisiti.
ebaturvaline - turvaaukude lappimise kiiruses ületavad vabad süsteemid kõiki kommertsanalooge. Kriitiliste turvaaukude ilmnemisel reageerib enamik Linuxi variante tundidega, Microsoft on seni suutnud need lahendada heal juhul nädalatega, halvematel juhtudel jäävad need kuudeks paikamata.
garantiid ja tootetuge pole võimalik saada - ainus eksiarvamus, kus on mõnevõrra ka tõtt. Kuna vaba tarkvara pole fikseeritud toode, ei saa siin ka neid teenuseid sätestada. Küll aga võivad ükskõik millised kaks osapoolt sõlmida omavahel mingi vaba tarkvara elemendi peale tootetoetus- ja/või garantiilepingu enda poolt valitud tingimustel - turg on täiesti avatud. Nii on igal tudengil täielik vabadus ja õigus asutada firma näiteks Ubuntu Linuxile tootetoetuse ja kindlatel tingimustel garantii pakkumiseks.

Vaba tarkvara vs avatud lähtekoodiga tarkvara

See on küsimus, mis on kerkinud sageli päevakorda - mis asi on free software ja mis asi open-source software? Ilmselt on 100% täpse ja korrektse vastuse andmine küllaltki raske, kuid lühidalt võiks öelda järgmist.

Vaba tarkvara (free software) on algne, Richard Stallmani poolt kasutusele võetud termin tarkvara kohta, mis seab esikohale kasutaja õigused (kasutada, uurida, paljundada, muudetult edasi anda). Ingliskeelse sõna free kahemõttelisuse ("tasuta" ja "vaba") tõttu kasutatakse selgituseks sageli lauset "free as in free speech, not as in free beer", s.t. mitte hind ei ole oluline, vaid kasutaja õigused. Peamiseks organisatsiooniks on Free Software Foundation ehk Vaba Tarkvara Sihtasutus (http://www.fsf.org).

Avatud lähtekood (open source) on mõiste, mis tuli kasutusele 1998. aastal, tagamaks vabaks antud Netscape'i lähtekoodi jätkuvat vaba levikut ning vältimaks mitmete tasuta levitatavate, kuid kinniste tarkvaratoodete (põhiline näide: Microsofti Internet Explorer) panemist ühte patta vaba tarkvaraga. Üheks põhjuseks oli ka seesama kahemõtteline free (üks idee oli muuta "Open Source" kaubamärgiks ja nii konkretiseerida selle kasutust - paraku pidasid võimud terminit liiga kirjeldavaks). Oma kindel roll oli selles protsessis ka tugevate isiksuste kokkupõrkel - OSI (Open Source Initiative ehk Avatud Lähtekoodi Algatus; http://www.opensource.org) loojad eesotsas Bruce Perensi ja Eric Raymondiga ei leidnud mõnes punktis FSFi pea Richard Stallmaniga ühist keelt (ega ole seda siiamaani leidnud). Stallman süüdistab OSIt liigses leebuses ja vaba tarkvara ideaalide ohtuseadmises, OSI omakorda peab Stallmani liiga radikaalseks. Veel üheks tüliõunaks oli Linus Torvaldsi poolt alustatud hästituntud operatsioonisüsteemi nimi - et selles kasutatakse lisaks Linuse loodud kernelile ka GNU utiliite, nõuab Stallman nimetuse "GNU/Linux" kasutamist - OSI peab seda jällegi liigkeeruliseks ja kasutab nime "Linux" (ja irvhambad kutsuvad FSFi pealikut vastukaaluks "GNU/Stallman'iks"). Samas tunnistavad mõlemad siiski koostöö vajalikkust ja praktilisemal tasandil see ka toimib.

Veel üheks terminiks, mis on eriti Ladina-Ameerika kontekstis levinud, on hispaaniapärane Software Libre - sisuliselt seesama free software, kuid pooldajate arvates hoopiski ühemõttelisem. Hispaaniakeelse keskkonna jaoks kindlasti sobiv nimetus, iseasi kui varmad on eurooplased seda üle võtma. Leidub ka neid, kes panevad kõik kolm terminit ühe mütsi alla ja kasutavad lühendit FLOSS - Free, Libre and Open Source Software.

Areng läbi ajaloo

Tänasele Windowsi keskkonnas üles kasvanud arvutikasutajale tundub vaba tarkvara kui põhimõte sageli arusaamatu - mis mõte on teha midagi valmis ja anda siis see täiesti tasuta ära? Ma tahan ju süüa ka...

Tegelikult on siin aetud muna ja kana segamini - vaba tarkvara põhimõtted on tunduvalt vanemad kui kommertstarkvara, mille sünniks loetakse Bill Gatesi 1975. aastal MITS Altair 8800 -arvutile kirjutatud BASICu versiooni. See oli esimene laia levikuga tarkvara, mille levitamine sarnanes tänasele kommertstarkvara levikumehhanismile. Avatud lähtekood ning vaba tarkvaralevik on aga tunduvalt varasem nähtus, ulatudes arvutustehnika algaegadesse.

Ilmselt oleks mõnigi asi olnud teistmoodi, kui poleks olnud mitmeid olulisi mõjureid. Esmalt asjaolu, et erinevalt tänapäevast, kus absoluutne enamik arvuteid suudab ühes või teises vormis üksteisega suhelda (IBM PC-ühilduv personaalarvuti kui valdav arvutitüüp, Interneti protokollide realisatsioonid enamikus arvuteis), olid algusaegade arvutid sageli "asjad iseeneses" - ühe arvuti peal töötav programm teistele ei sobinud. Nii muutuski programmeerimine (ehk tänapäevasemat mõistet kasutades - tarkvaraarendus) osaks arvuti haldamisest - nagu andmete arhiveerimine ja riistvara käigushoid. Programmikoodi varjamine oli sellisel kujul üsna mõttetu tegevus.

Teine tähelepanek: enamik tolleaegseid arvuteid kuulus kas õppeasutustele, uurimiskeskustele või militaarsfäärile ning kõik need valdkonnad olid küllaltki puutumata ülejäänud Ameerika ühiskonda iseloomustava vaba turumajanduse mõjudest. Finantseerimine oli sageli riigipoolne ning ei soodustanud teravat omavahelist konkurentsi.

Kommertstarkvara sünd 70. aastate keskel ja võidukäik 80. aastatel võlgneb oma edukuse samuti mitmetele asjaoludele. Esmalt lõppes ära senine uurimisasutuste "muretu elu" - USA riiklikke toetusi vähendati 80. aastatel tugevalt ning mitmed senised riiklikud uurimisasutused pidid jätkama tegevust äriettevõttena vaba turu tingimustes. Paljudest senistest partneritest said vihased konkurendid.

Teiseks momendiks oli riistvaraplatvormide standardiseerumine, mis algas Unixi loomisega 1969. aastal, jätkus Apple'i esimeste arvutite ilmumisega 1975 aasta paiku ning viimaks suurimas ulatuses IBM PC turuletulekuga 1981. Kui Bill Gates kirjutas koos Paul Alleniga 1975/76 Altairi BASICu, oli selle programmi turuks küll kasvav, kuid siiski üsna väike arvutihuviliste ring - nüüd sai tarkvaraarendus suurtööstusele sobivad mõõtmed.

Kolmandaks tuleks mainida tarkvara kui nähtuse põhiomadusi. Sarnaselt kirjandusteose või filmiga on selle loomine küllaltki ressursimahukas, hilisem tirazheerimine aga nõuab juba palju väiksemaid kulutusi. Tarkvara puhul oli see veelgi lihtsam kui filmi või raamatu korral, luues hea toote ja turunduse korral eelduse hiigelkasumite tekkeks. Seda takistas aga kaks suurt probleemi:

lubamatu paljundamine ehk "piraatlus" - sellele pole tänini edukat vastumürki leitud
ideede ja lahenduste ülevõtmine - olukord, kus konkureeriv tarkvaraarendaja kasutab konkurendi edukat toodet ning ehitab selle baasil üles veelgi suurema "hiti". Selle vältimiseks tuli sedalaadi ülevõtmine muuta võimalikult ebamugavaks - ja üks põhilisi käike oli programmide levitamine lõppkujul, mis välistas nende kasutamise toormaterjalina uute toodete arendamisel.

Nii sai enam kui kümneks aastaks valdavaks arusaam, et tarkvara on midagi, mida ostetakse sarnaselt heliplaadi, video või raamatuga - ostetud eksemplari võib ostja oma tarbeks kasutada, kuid mitte seda edasi anda, avalikult esitada vms. "Ideede vargust" jms jälgiti üsna kiivalt. Selline turustusstrateegia oli vesi suurfirmade veskitele - pikka aega valitses PC-tarkvaraturgu kümmekond suurt tegijat eesotsas Microsoftiga. "Vabavara" assotsieerus enamasti amatöörlike katsetustega, kuid seda kasutasid vahel ka mitmed suurtegijad - kas siis turu hõivamiseks (Microsofti Internet Explorer anti tasuta levima senise valitseja Netscape'i turult väljatõrjumiseks) või boonuse/konkurentsieelisena ("Osta X ja saad Y kauba peale!").

Uue pöörde asjasse tõid jällegi mitmed asjaolud. Üheks tähtsamaks võib siin pidada Interneti levikut massidesse - see võib olla üheks põhjuseks, miks vaba tarkvara liikumine sai tõeliselt tuule tiibadesse Linuxi sünniga 1991. aastal, mitte aga veel Richard Stallmani GNU projekti algusega 1984. aastast - GNU ja tema tarkvara levik piirdus mitmeid aastaid enam-"võrgustatud" akadeemilise sfääriga, Linuse poolt väljakäidud uue süsteemi tuum aga sattus juba märksa viljakamale pinnasele.

Interneti levik lõi senise süsteemi sassi üsna mitmest kohast. 80. aastatel oli üheks peamiseks ebaseadusliku paljundamise vastu võitlemise vahendiks kujunenud kopeerimiskaitsete süsteem - mitmesugused tehnoloogilised nipid, mis muutsid keeruliseks disketi kui tollase peamise andmekandja kopeerimise. Kogu see keerukas kaitsemehhanism kaotas võrgu levides oma mõtte - kräkitud versiooni leidmine võrgust muutus nii lihtsaks, et enamik firmadest loobus üsna varsti kopeerimiskaitsetest üldse. Mis veel hullem - kui suurte ja kalliste tarkvarapakettide "piraatimine" oli disketiajastul tihti ebamugav (33 disketi kopeerimine oli paras nuhtlus), siis nüüd oli see äärmiselt lihtne (disketi asendumine sadu kordi mahukama CD-plaadiga ei aidanud samuti olukorda parandada. rääkimata DVD-dest, mälupulkadest ja USB̠-kõvaketastest).

Kui "pira" oli üsna üheselt ebaseaduslik nähtus ja sellisena üsna kindlalt identifitseeritav vaenlane, siis kaasnes Interneti levikuga ka teine, suurfirmade seisukohast veelgi ebameeldiv asjaolu - infosulu kadumine (mingitpidi võrreldav segajate sulgemisega endises N. Liidus). Kommertstarkvara aastakümme oli mõnelgi pool kasvatanud üles põlvkonna, kes ei aimanudki "millegi muu" olemasolu - selle fenomeni mõju on veel tänagi üsna tuntav ("Kuidas? Wordi polegi? Mismoodi sa arvutit siis üldse kasutada saad?"). Nüüd aga lisandus äärmiselt raskesti kontrollitav infokanal ning alternatiivide olemasolu jõudis kohale ka suuremale tarbijaskonnale. Ja viimaks - need samad alternatiivid mitte ainult ei teavitanud oma olemasolust, vaid tulid ka võrkupidi ise koju kätte. 90-ndate lõpu ja uue sajandi alguse "revolutsiooniline situatsioon" oli küpsemas.

Tänast seisu võib iseloomustada paari järgmise näitega:

Vabatarkvaraline Apache on valitsev veebiserver alates 1996. aastast. Hetkel (kevadel 2016) on tema turuosa aktiivsete veebisaitide seas ligi 50% Microsofti ligi 10% vastu (http://www.netcraft.com)
Linux Counteri üldhinnang: Linuxil on maailmas ca 29 miljonit kasutajat
Firefoxi turuosa 2016. aasta kevadel on ligikaudu 10% - see oli pikka aega palju suurem, kuid olukorda on muutnud a) mobiilplatvormide lai levik ja b) Chrome'i võidukäik.
suurfirmade (IBM, Novell, Oracle jt) jätkuv huvi vaba tarkvara vastu.

Päris palju vaba tarkvara alast statistikat võib leida David A. Wheeleri mahukast esseest (viimati uuendatud 2015. aasta keskel).

Kõrvalepõige: IBMi metamorfoos

Eric S.Raymond kirjeldab oma häkkerikultuuri sõnastikus Jargon File, kuidas häkkerikultuur pidas nimetatud suurfirmat tervelt kolmekümne aasta jooksul üheks oma suurimaks vaenlaseks. Nende masinaid peeti kohmakateks ja aeglasteks (hinnast rääkimata), tarkvara oli suletud lähtekoodiga ja utiliidid raskesti kasutatavad. Nii on ajaloost teada häkkeritest irvhammaste erinevaid tõlgendusi lühendile IBM - Inferior But Marketable, It's Better Manually, Insidious Black Magic, It's Been Malfunctioning, Incontinent Bowel Movement, ja veelgi hullemaid vaimusünnitisi. Tagantjärele tunnistatakse, et tolleaegne "suur ja kole" oli veel suhteliselt tagasihoidlik võrreldes 90. aastate Microsofti aururulliga.

80. aastate keskel kadus IBM üsna suurel määral areenilt - firma tegeles mitmete ümberkorraldustega. 90. aastate lõpus aga nähti turul hoopis muutunud "suurt sinist" - lähtekood muutus paljudel juhtudel avatuks, IBMi masinatesse ilmus Linux ning firma on tänini tegelnud aktiivse partnerlusega kogu vaba tarkvara kultuuri suhtes (Vt ka http://www.catb.org/jargon/html/I/IBM.html).

Sama Eric Raymond on ka meenutanud, kuidas ta läks 1999. aastal kohtuma IBMi esindajatega, kandes polosärki ja teksaseid. IBM on ajalooliselt tuntud kui range firmastiili viljeleja - tol momendil aga osutus isand Raymond kõige paremini riides olevaks isikuks seltskonnas...

Asjaga on tõsi taga

Et vaba tarkvara pole mööduv haip, selles on ilmselt enamik tänaseid IT-asjatundjaid ühel meelel. Eriarvamused tekivad eeskätt küsimuses, kas on tegemist universaalse uue mudeliga või teatud konteksti sobiva nishitegijaga. Siin võiks ära tuua paar omas ajas levinud skeptilist väidet Linuxi kohta läbi tema veel küllalt lühikese ajaloo:

1991 - "kellele seda veel tarvis on?"
1993 - "kes seda kõike viitsib õppida?"
1994 - "kes see loll sellise asjaga äri teeb?"
1995 - "Linuxiga server????"
1997 - "Linux ja graafiline keskkond? Päh!
1998 - "Oracle Linuxile...?"
1999 - "Linux ja Heroes of Might and Magic? Ärge ajage naerma!"
2001 - "OO.o ei saa iialgi MSO vastu!"
2002 - "Need seal Lõuna-Ameerikas on puha lolliks läinud!"
2003 - "Linuxi multimeedia on jama!"
...

Ehkki väidetel on sageli teatav põhi all (OO.o tulles valitses MS Office turgu üsna totaalselt, Linuxile ilmusid graafiline keskkond, mängud ja multimeedia tõesti hiljem kui MS süsteemidele), on skeptikud läinud rappa üldise tendentsi nägemisega.

Kokkuvõtteks

Vaba tarkvara maailm on senise ärimudeli najal üles kasvanutele esialgu üsnagi võõras, ent väärib kindlasti lähemat tutvust. Järgnevate loengute jooksul teeme tutvust vabade litsentside ning vaba tarkvara arendus- ja ärimudelitega.

Viiteid

FINK, M. The Business and Economics of Linux and Open Source. Prentice Hall, New Jersey 2003. ISBN 0-13-047677-3.
HIMANEN, P. Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim. Tallinn, Kunst 2003.
LEONARD, A. The Free Software Project. An Open-Source Book
Gnu's Not Unix! http://www.gnu.org
Free Software Foundation. http://www.fsf.org
Open Source Initiative. http://www.opensource.org
RAYMOND, E. S. A Brief History of Hackerdom. http://catb.org/~esr/writings/hacker-history

Nädala ülesanne

Kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.