Viru pulm: Koondkava

PRUUDI VERÄVÄL KAUPPELEMINE

edit

saaea sõijt õld üösette .

kui sae ommikku neijo kodo tuli , üüwväb toro pill .

edit

tule tule tule tule


kui sae jõus lanŋŋu talo ukkse ede ,  

siis akkas mõõga isa lau'lama .

edit

TK SOOLO

  1. RL-6224--2-08--5)--Laskem_sisse_mardisandid__rl


tere uuwved lanŋŋu ukksed

kadakkaesed kannu kõrrvad

kas luba tubaje tulla

edit

aea õuwveje ovosta


 

neijo puolised vassto

edit

LB

  1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]


tullga tännä kõsjalaesed

viegä mei vihased piijad

kõsiga nie kõllvattummad

ärrgä viegä tiedä müöde

viegä suurda suoda müöde

kust kukkub puu regeje

kust akkab ago sabaje

misga lõhub ämmä lõuwvad

kü'ü küürä õijendab

nao natta kukkutteleb

kõsilaesed mesilaesed

ku'u te kauwvast viijbisittä

edit

viijbisittä võijbusitta

me juo ammo uottasimma

lihad liemeje lagusid

kalad kiesid kattelaie

kas õli obo sõgeda

vai õli peijgo pimeda

kukkest teijdä kuttsuttie

kana lau'lust kaijvettie

sia süödist saijtta siije

tõura juodust jõudasitta

kas jäijttä tiele sõijsumaie

saeverid silittsemäije


 

peigme puolised lau'lavad isstudes oma obosette pääl .

edit

TK

  1. RL-6224--0-00--0-38--1)--Olin_mina_pisikene_poisi-juss__ul-rl


ei õllud obo sõgeda

ei õllud peijgo pimeda

tielä lenndsi tettre parrve

arole arakka parrve

suossa susija parrve

minu väijke vennakkeine

pühä päijvä püssiseppä

arrgi päijvä attra seppä

tappi tielle tettre parrve

edit

püü parrve põõsa'aie

peijokkeine poijsikkeine

kui sie mettsäje lähäb

sääl tämä kuuske kumardelleb

sääl siis aaba arrmastelleb

siis one püssile püredä

käsirauwvale käredä

kodo ei tule tuore'etta

maha ei issu illvessettä

järile jänu poeatta

linnud piijguttid pihusa

tetred kottisa kehisid

susi suijsutti süülissä

karu kallis kaindelassa


 

neijo puold

edit

LB SOOLO

  1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]


tõijse tõllast peijokkeine

edit

sa'a maha sadulasta

pisstä saappa'ad saveje

kenŋŋa kannad kasste'eje


 

mõõga isa

edit

TK

  1. RL-6224--0-00--0-38--1)--Olin_mina_pisikene_poisi-juss__ul-rl


minu ella vellvideni

älä tuijse turrjaldassa

kõnni kollju serrvaldassa

saa saappa'ad lumeje

sukka vikkelid vedeje

kui se tuleb neijo eijte

tuob siije tuhat linada

edit

saab siije sadamed pattjad

minu vellje jallgtte alle

siis sinä tuijse turrjaldassa

saa maha sadulastasa


sene lau'lu päälä tuovad neijo isa ja emä ühe riijde, kuhu päälä peigomes obose selljäst asstub .

edit

sene päälä tulevad paar neijo puolist nuord miest ja vieväd peigme obose .

PRUUDI TUBA MENEMINE

edit

 

mõõga isa tõmmbab mõõga küllje pääld , lau'lades

edit

TK SOOLO

  1. M2-1376--j)--Timp-tamp_teile__l_2x


mõijlu mõijlu meije mõõkka

edit

raiju raiju meije rauda


nda mõõkka vehkkides asstuvad nad tua puole . ukkse juure saades lüöb mõõga isa mõõgaga ukkse päälä rissti ning

 

isames vai mõõga emä lau'lab , enne kui minija tuba tuodi

edit

TK: SOOLO

  1. M2-1376--b)--Laste_uinutamiseks__Aa-aa-aia__l
  2. M2-1376--f)--A_kuda_ma__Tii-tii_tihane__sel_l


õuwve tuusijad tuasta

edit

õuwve nõijad nurrkadesta

õuwve arrstid ahju pääldä

suola lau'sujad laesta


sene päälä mõõga isa ja emä asstuvad tuba . neije järäl muijdugi ka pullmalisd . laud one vallmis kaettunna ning palutta võõrad lauwvas asend võtta .

 

mõõga emä asstub ligemba lau'da , lau'lades

edit

JO


küll saab nähjä küll nähikkse

kas on pessto peijo penŋŋid

edit

isame ase ilattunna

kas one õrrsida tuasa

kõrendida kõrrvassutte

kus minu vennda visskab villdi

kus sõsar sõva lauttab

minu venna villti märrgä

sõsari sõba ligune


 

neijo puold ( kaasik )

edit

LB SOOLO

  1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]


isames isitti poijga

mies kallis kahesta luoma

kas sina tõijd mie tõuttid

edit

eijle meijlä õllesasi

tuna meijlä käijessäsi


 

moega emä ja tämä kaasas tõijsed peigme puolised lau'lavad

edit

JO SOOLO

  1. [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]


lanŋŋud kulla kau'nikkeised

küll mnä tõin mie tõuttin

küll tõin rattsula rahada

edit

kimmelilla killingida


 

nüüd annab moega emä neijo puolisille raha , üelles

edit

JO SOOLO

  1. [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]


koppkas luettaealle

edit

puol-koppkas lau'laealle

tenusk lappse oijdijalle


nüüd alles isstuvad peigme puolised lau'da ja akkavad süömäje . neijo puold pullmalisd ja lappulisd tehend tõijste saaea sõijtaeatte obosd ka rakkest lahtti . pullmalised menned tuba . sääl õld juo süögid-juogid lauwval .


peikmes ja peijo poijs isstunud kübäräd pääs lau'da . mõõga isa tagunud ühttä lugu mõõkka vassto lau'du , täristäde . mõõkka kannud tämä ühttä puhkku vüöl välljäs käijes , aga süömä aeal rippunud mõõk mõõga isä pää kõhal laes .


PRUUDI ÕTTSIMINE

edit

 

nüüd lau'lavad neijo puolised niiskeist lau'lu

edit

MR SOOLO

  1. [X RL-6220--02--Eks_ma_kainud_eila_teila__l]


süögä vennad juoga vennad

edit

ärrgä vennad põuwve panŋŋa

ma õlen ullu õttsimaie

kattsun ( su ) kasukka põuwvest

viijsun virrsu tasskudesta



koijk peigme puolised saealised sõijsaned tuas riijded selljäs , kübäräd pääs .

 

saaea kaasanaijsed männed süögi lauwva ligi , vahttined süögi ja juogi päälä , ise aluttaned lau'lu .

edit

JV SOOLO

  1. [X RL-6111--02--Enne_mina_siit_ei_liigu__l]


ei mahu mõdu minuje

ei teije saledad saijad

ei teije vihavad viijnad

kui en saa neijdo nähjässäni

edit

neijo nime tiedässäni


pruut ei õld kõõski tuas vaid kaasigu ja oma puold pullma naijste kaasas sau'nas . peräst süömisi lähäväd peigme kaasanaijsed pruudi käest vöijd õttsima . violi ehk toro pilli mänŋŋija käijnd neije ies . kaasanaijsed lau'laned tie pääl männes .



kui sau'na ukksele said , oijsivad sies õlijad neijo puold naijsed usst kinni . evväd laskened tulijuid sise .  

peigme puolised lau'letti sau'na ukkse taga .

edit

JO SOOLO

  1. [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]


siit on männed sirrgu jälljed

edit

õttsitte õrava jälljed

nurrgetti nugisse jälljed

siin on sirrgu sõijsastannud

parrti paijkada pidänud



 

neijo puolised kaasanaijsed lau'laned sau'nas tõijsile vassto

edit

MM

  1. [X RL-6125--10--Laula-laula_lapsekene__l]


õe mies madalukkeine

kas võttid suelda sillmäd

vai võttid karulda kõrrvad

et sina tiasid meijle tulla

meije õuwvede õsatta

ei õle neijdoda kodona

neijdo läks linnast linnti tuoma

edit

neijdo läks puest puordi tuoma


 

peigme puolised

edit

TK

  1. RL-6224--0-00--0-38--1)--Olin_mina_pisikene_poisi-juss__ul-rl


kas läks Viro vihttelemmä

edit

Narrva naba tõsstamaje

sanndi kaas saadetti sõnumid

kirrjaead kanntsivad käräsi

et one sakksaga saganud

mõijsa poijsiga maganud

isandaga ümmbär käijnud


kõijk nuored inimesed evväd õle õsskaned ka mitte regi virrsi riegotta . kõrra johttoned kõijk nuored inimesed peigme puol pullmas õlema . evväd õle õsskaned ise pullma viijsi vierettädä . näväd pallkaned ühe vana muori oma iest riegottamma ( lau'lama) . sene vanamori minija aga õld neijo puold pullmas ja lau'lanud sau'nas ämmäle vassto .

 

neijo puolised

edit

KK

  1. RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l
  2. RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l
  3. RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l


la küsümä kannattamma

kas onnvad kodosed kuerad

vai one välljäs pallgolised

kui onnvad kodosed kuerad

anndaga neijle appattust [1]

tõsstaga tõrre loppottust

kui one välljäs pallgolised

anndaga kaijgast kau'la pääle

edit


 

peigme puolised põruttavvad sau'na ukkse pihtta .

edit

TK SOOLO

  1. RL-6224--2-08--5)--Laskem_sisse_mardisandid__rl


tehkkä lahtti laijad ukksed

siseje siijdised tulevad

edit

kalevised krappsastavvad


 

siest neijo puolised lau'lavad vassto .

edit

LB SOOLO

  1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]


ärrgä rikku ukksijani

edit

põruttaga piittaeani

ei õle ukksed teije tehttu

ukksed meije miesste tehttu

põõnad meije poijsikkeiste


 

peigme puolised ukkse taga õlijad

edit

TK SOOLO

  1. RL-6224--2-08--5)--Laskem_sisse_mardisandid__rl
  2. kooriga

emmä karrda rikkudessa

edit

karrda kattki raijudessa

meijl one ullgas ukkse seppä

saeasa sagara seppäd

kie tieb ukksed õuna puused

varrnukkeised vahtteraesed


 

peigme puolised ( kasunuorigulle)

edit

TK

  1. RL-6224--0-38--2)--Kiigu_kiigu_kitsekene__rl
  2. kooriga


peigme sugulaesed lau'letti, kui lühükkeine pruut õli, ninda


minu ella vellvideni

kuu uursi ukkse iesä

päijvä piijrsi piittujanna

luuli suuri tuodavaie

pittkä pillutteldavaie

tuodi mütti mättä'ästä

edit

kämmärikku känndä'ästä

siijli sammelde siestä

ei sie sitta sõttku leijbä

tallekkeine tallu välljä


 

neijo puolised

edit

LB

  1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]


küll sie sitta sõttkub leijväd

edit

äbärikku maad ä'estäb

neijd on niittand niegi põllud

mi one künndänd kümme paari

ä'eständ obo ühekksä

miestä seijtse siemendanu

saatte teije siijlakkuida

kahe kukke künnettunda

arakka ä'esettunda


 

peigme puolised ( kasunuorigulle)

edit

TK

  1. RL-6224--0-38--2)--Kiigu_kiigu_kitsekene__rl


tuoga tonnti tanntsimaje

ahju arrki asstumaje

ü'äst neijdo üppittägä

tasa 'ga neijdo tanntsittaga

sel one titte tiijva alla

äbärikku ännä alla

värrdijad vüö vahela

se viegä viijna küögi päälä

edit

kanndaga karrja lau'da päälä


 

neijo puolised

edit

LB SOOLO

  1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]


neijdo süüttä sõijmattasse

edit

tüttäridä teottasse

tänäni one tärrkimättä

oma peijo peijtelilla

nuori miesste nugi'illa


nüüd tehä sau'na uks lahtti

edit

mõõga isä naijne trüügänud kõijge ies sise . pruut isstunud siijessaatte taga sau'na nurrgas järi pääl oma kasiguga rinna . tõijsed naijsed , ke tämägä sau'nas on õld , õlled kõijk sõijsukkalli . mõõga isa naijsel õld õbe kiet kääs . sene ketti külljes õlled esste sanŋŋaga rupla tükk , siis pärrlid vai ellmed vahel , ja jällä siis rupla tükk ninda , et senes kettis rippunud 7 ehk kaheksa sanŋŋaga õbe ruppla tükki , kene iga ühe vahel 5 vai kuus pärrli õllud . mõnel mõõga isa naijsel õld õbe ketti sies õbe valandik , siis mõned ellmed ja kaks sanŋŋaga õbe ruppla tükki ( kenel jällä ellmed vahel ) sõijst kummalgi puol valandikku .

 

ühes käes oijdanud mõõga isa naijne sedä kuulldud ketti . tõijse käägä tõukkand ta naijsi oma iest ja üeld

edit

JO SOOLO

  1. [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]


iest tõukkan mehise mettsä

edit

tagand naijsise tanava


nüüd visskand tämä sene õbe kie ruppla tükkidegä pruudi kau'la ja üeld


  JO SOOLO

  1. [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]


oma lehmikkene

edit

võõras kellokkene

se sinule me minule


nüüd pruut paneb igale kaasigulle ning sise tuliattele naijsile vüöd kau'la . kenad sinisi punasi ja kirrjud linnti , aga violi kau'la ümmbär sidond unittu suure kimmbu linnti . sene aea sies tullud ka mõõga isa sinne . võttanud pruudi kääst kinni se võttanud kaasigu kääst kinni ninnda männed näväd kollmekkesste käsissutte kuni tuba . violi mänŋŋijä käijnud kõijge ies . tõijsed naijsed tulled kõijk neije taga . violi mänŋŋijä mänŋŋinud , kui sau'nast tuba läkksiväd violi pääl sellgeste , ni kui üelles


violi mänŋŋijä

edit

tule tännä tõtta järälä

edit

tule tännä tõtta järälä


SÜÖMÄ PRUUDI TUAS

edit

  kui saaned tuba , kus peigmies ja peijo poijs ikke lauwva juures riijdes ja kübäräd pääs ja tõijsed mehed ninda sammatte penŋŋil ehk kus said , isstuned ,

siis lau'lasivad peigme pullma naijsed

edit

JV

  1. FN-0306--b)--Laske_sisse_mardisandid__l


jo tulekkse jo näijkse

kui tu'a ü'ä tüttär

edit

siis muru muhaldeb

aija ääred alljendavvad

kui tu'a paha piijga

siis ne murud musstelevvad

aija ääred allittavvad


mõõga isa täristannud muokka vassto lau'da . peigomies isstonud peijo poijsiga lauwvas . ei õle tegemistki teht et jo pruut tuas õli .  

peigme puolised kaasikked lau'laned

edit

JO SOOLO

  1. RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l


peijokkeine poijsikkeine

kerrgittä kenä kübärä

tie au'wu neijdoselle

edit

au'wu neijdose isäle

au'wu neijdose emäle


nüüd kerrgittannud peigmes kübärä ja anndand pruutti terestades kätt . mõlemill õlled vallged sõrrm kinndad kääs . nüüd issuttettu pruut peigme kõrrva lau'da . ka tõijsed pullmalised isstuned kõijk riijdes lau'da . eijväd süöned egä juoned midäkki . pruut vaattas äbelikkuld enesa ede mahaje ja isstus puol serrvitte ehk üht küllge pitte peigme puold välljä .


 

( neijo puold ) kaasik allgas tanntsu .

edit

LB

  1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]


äbi lugu allgadessa

jube juttu tõsstadessa

äbi äere eijtagamme

jullguss juure võttagamme

tarrkuss maha trallagamme

õekke õijgakke orred

paekka paijnuga parred

panŋŋa seijnäd sinne puole

et saab kaasikku karatta

edit

saba lüüjä saaea naijne


nüüd tuldi kõijk lauwvast välljä illma süömättä . tegiväd riijdest lahtti . ja varrsi tuodi pullmalisile soea õlut pisikkeisi kibesi ehk kannudega ju'a . soea õlut sõendetti vai keijtetti ja siis panndi siijruppi ehk kerrje mett ehk kloppitti tuorid munaid sinne ullka , nüüd jahudetti nda jahest , et kibesi siest rüüppides suu nahkka ei kõrrvettand . sie järäl kannetti suure pittkä ja ümmärgusi pannude pääl liha ja veri vorrstid lauwvale . ka suured vaagena täwved suppi ja neije kõrrval suured pittkä varrelised puu lusikkad . puused vaagenad ja lusikkad tegi rahvas se kõrrd ise . ka rukki leijb ja õttra seppik one se kõrrd pruukkin õllud , nägu Leeno Martpõld rääkkis , kie Lüganuse kihil kunnast Sakka küläst Päite one tuodu , et 1836 aasta ei õle Sakka küläs rohkkemb kui ühes talos õssettud ümarguse lavaga lusikkad õld . pruudi talos piettu päijv pullmi . kui üöse sinne sõijtetti , siis tõijne üöse sõijtetti sääld peigme talo .


PEIGOME PUOLE TALLUMINE

edit

  varrsi one aijg käes kus peigme puole tuleb talluda .

pruut viijvittab tulemist . pullmalised allgavad vassassutte lau'lada .

peigme puolised

edit

JV

  1. RL-6111--06--Pili-pili-pili-pili_piigalasta__l


ehi imme eks sinä jõuwva

edit

saa Sallme riijde'eje

ehi meije miesste kaasa

vallmista vanema kaasa

jo kippub kü'ü obone

vävi täkko väänäb päädä


 

neijo puolised

edit

LB

  1. RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l


Mari marrja neijtsikkeine

miks pidid eledad ellmed

miks pidid kullad kumedad

sest sinu sirrgu sillmättie

õbe pärrgä õssettie

nüüd sina sued iussiasi

kui näijd kulla kierdi'eidä

õbe niijdi õijgi'eida

tulevalla neijlä aijgulla

sued kui kuusista käbijä

nüüd õled sillmistä siledä

nüüd õled põsskista punaine

nüüd one kõrrged korrva äered

tulevalla neijl aijgulla

lähäd karrja saattamaie

küsiväd külättsed naijsed

miks õled sillmistä sinine

edit

miks õled põsskista põdenu

kõrrva äered kõllettaned

mokkad musstasta vedaned

üttled puije puuttuvaije

lakkast maha lanŋŋevaije

ed tõhi kõhe kõnella

ed tõhi tõesta üellä

nie onnvad peijo piittsa arrmid

ja kaasa kaarikka arrmid .


 

kui minija kauwvast jäij riijde ehttides siis lau'lid peigme puold naijsed edeväst

edit

JO

  1. RL-6111--10--Laske_sisse_mardisandid__l


mdä viedäd neijtsikkeine

kas ku'ud kü'üle särrki

edit

na'o paijgast narrmasteled

kui õled tüttär tehnud tüödä

keri ne lõnŋŋad keräle

tuo meijle tullessasi

tie meijlä õllessasi

meijl on piijrad peijo tehttod

niijed ämmä nikkerdettod

suga äijä suoridetto

kui'd õle ella enne tehnud

vaijne enne vallmistannud

kui õle vallmis õle vaeagi



  pruut viijvib ikke viel .

neijo puolised kaasanaijsed lau'lavad edasi .

edit

MM

  1. RL-6125--10--Laula-laula_lapsekene__l


emma tõhi teijle tulla

teijl on isa pittkä hänndä

edit

pekksab piittsalla perettä

teijl on emä rau'da käppä

kisub ruobitta süsijä

teije na'od narrmasjalad

pühkkväd luuwvatta põrrmandad


 

peigme kaasikked ja kaasanaijsed lau'lavad

edit

JO

  1. RL-6111--08--Sooru-sooru_sorkajalga__l


älä kurrda älä karrda

erä sureb ämmä kurrja

edit

küdi lähäb külä väijksä

nado vijasse mehele

siis jääd ellaga elämä

marrjaga maea pidämä


 

pruudile lau'letti kõijk pullmalised ühes

edit

KK JÄREL SUMMAS

  1. RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l
  2. RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l
  3. RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l
  4. märkustega
  5. peast


neijtsikkeine neijtsijäni

nutta nuttukksed kodoje

edit

ittkemmed isa maeasa

kui ed nutta mennessäsi

külläp nuttad õllessasi


 

mõrrsija nuttab

edit

ET SOOLO

  1. RL-6228--01--Laulab_Emma__Mis_on_muks-__l


ärä pian mina menemä

asemmegi annan muijle

paijgad tõijsile tõuttan

karrja annan karu käde

edit

põllud põttra püörittellä

aromaad jänäste juossa

oi kääd minu kälised

sõrrmed sõsarukkeised

lasska käijä kakksi kättä

kakksi kättä kümme küünttä

vierrdä viijsi sõrrmekkeista

kää tõttu käijdänessi

sõrrme tõttu sõijdanessi

ei isa ivije tõttu

ei venna veijste tõttu

ehk õles isa illmi rikkas

veli Kuramaa kuningas

ei tule minu tuesta

edit

ei assu ane avista

ehk õles ürrjel ükksi lehmä

kaasala kanada kakksi

küll tuleb minu tuesta

viereb värrvu vaagenaie

karrgab kana kattelaie

 

peigme puolised

edit

TK

  1. RL-6111--08--Sooru-sooru_sorkajalga__l
  2. kooriga


älä ittke neijtsikkeine

edit

sõijsa serrvi peijo puole

ei sinu vija vesskiestä

käänettä käsi kivestä

küll õli villja vellje'ellä

iijred uppusid errne sallve

kassid kadosid kau'ra sallve


 

pruudi emäle lau'letti kõijk pullmalised ja lappulised ühes

edit

KK JÄREL SUMMAS

  1. RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l
  2. RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l
  3. RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l


kui'd sinä eijte enne ed nutta

edit

nuttad omme ommigulla

lähäd aijta kattsumaie

aijt one arrva riijestesta

nurrka kirrstosta tühüjä

siis tuleb tüttär mielesi

viel pidid tüttärdä pidämä

kui'd sinä eijte enne ed nutta

nuttad omme õhttu'enna

lähäd kallja lasskemaie

kallja asstij au'gutteleb

enne minud vielä pietti

nüüd mnä kuijvila kobisen

siis tuleb tüttär mielesi


 

emä vassto

edit

MK SOOLO

  1. RL-6228--02--Kieran_selja_leian_seina__l


küll õli vaijde naijsukkeised

küll õli ale anndessani

paha õli välljä pannessani

ken nüüd peseb eijde põu'gu

edit

uhub eijde uuwved särrgid

pere riijded pehmitteleb

udu se uhub uuwved särrgid

kasste kannab kuijvama

alla aijale asuttab



pruut isstub isa sülles ning uottab , kõõs tämädä sääld tulla tuomaje .

 

peigme puolised lau'laead lau'lavad peigmehele

edit

TK SOOLO

  1. RL-6111--10--Laske_sisse_mardisandid__mardiKyynedKylmetavad


mdä sa viedäd vellvideni

piad kauwva kallistasi

külä küllmissä tuasa

koledissa kammerissa

ari [2] kinni akka kau'la

edit

kui susi sia lihale

karu tõuras karrjueie


sene päälä tuleb peigmies kisub pruudi isa kaijsust ja kannab vanŋkrile . sene obose luokka , kus pruut pääl isstub , siutta paar kinndad . ke ruttemb luoga peigme kodo maha saab , selle saavad kinndad , aga et kinndad tõijsile evväd saises , siub pruudi sõijtaea luoga kõvast päälä , ovost ressti rakkendade .


PEIGOME KODO SAAMINE

edit

peigme kodo saades lau'lab sae .


 

peigme puolised

edit

TK SOOLO:

  1. 483leseKündjaKabelis


jo tuleb tulendeleb

peijokkeine poijsikkeine

eijle läkksid kui isändä

tänä tuled kui kuninga

tuod emändä tullessasi

edit

varrdalüöjä varrjassasi

jumal teäneb vai ep teädä

ehk tuod eijdele emändä

au'dujalle au'guttaea

ehk tuob puud tullessasa

kaijkad kahesa kä'esä

minŋŋä lõhub ämmä lõuwvad

na'o vallge pää vanuttab

kü'ü küllje luud tümmittäb


 

neijo puolised

edit

KK

  1. RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l
  2. RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l
  3. RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l


neijtsikkeine neijtsijäni

parembi küdije küllä

edit

kui one nadoje nallja

küdi meneb künndämäije

äijä poijg ä'estämäije

nado nakksuttab tuasa

alljastelleb ammba'aida

ehk siin küllä kiijdettässe

ja siis ullka uodettasse

küll on küllä oijdijuda

vara kokko kõrrjajuida

küdi isstub küllä päälla

nado nau'ri kuoppa päälla

äij on sallvu serrva päälla

ämm jo kullbi varre päälla


 

peigme puold ( peigmes )

edit

VT isamehe ja peiupoisiga

  1. M2-0743--c)--Soitsin_Soome_soitsin__l
  2. M2-0743--a)--Mina_aga_moistan__2x_l
  3. M2-0743--d)--Jaanikene_kaanikene__l
  4. RL-6114--02--Soitsin_Soome_soitsin_Saare__l


juakkse eijte jõuwva eijte

käij eijte kärrme'estä

tuo kammbrist vana kasukka

edit

kuhu tuomi tõssettasse

nüüd tõijn eijdele esigu [3]

au'dujalle asstelikku [4]

tuojalle tule puhuja


nüüd tuleb peigmies ning tõsstab pruudi vanŋkrild maha ühe kasukka päälä , joda peigme vanemad sie tarrvis sinne tuoned . kasukka päälä jättäb pruut paari sukke .


 

neijo puold

edit

LB SOOLO

  1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]


tere linŋŋud tere lanŋŋud

tere pierud tere parred

tere uuwved ukkse piijdad

edit

vasstattsed vävi veräväd

ämmäkkene äijäkkene

mis te kauwva kattseletta

ulu aijga uotteletta

kas te säettä säerijannä

vai tasutta tallaeanna


 

peigme emä

edit

JO SOOLO

  1. [X FN-0306--b)--Laske_sisse_mardisandid__l]


joba eijt one säädänd sääred

au'duja tasonud tallad

peijokkeine poijsikkeine

kas tõijd õuwve oijdijada

edit

veräväije varrdijada

karrja aija kaijtsijada


minija

edit

ET SOOLO

  1. RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l (? Leanne viisil)
  2. [X RL-6228--01--Laulab_Emma__Mis_on_muks-__l]


jumal oija teije õuwve

edit

Maarja kaijtse teije karrja

luoja varrjakko veräväd


pullma rahvas asstuvad tuba , kus varrsi sie päälä minijalle lattu pähä panna

edit

 

neijo puolisitte lau'lades

edit

MM

  1. RL-6125--10--Laula-laula_lapsekene__l


isames ilusikkeine

peijo poijs punasikkeine

saea küll vanemb kullda sakksa

päestägä sõsar sõvasta

edit

vaijne vanŋŋi riijettesta

mo õ,e õlad va,ovad

pihad piened pakkattavad


 

peigme puolised

edit

JV

  1. RL-6111--08--Sooru-sooru_sorkajalga__l


nüüd panna igi linale

edit

higi lattu pää laele

enndasa vanendamaie

igädä lühendämäije

päädä allie aeama


  kui kuttsutti ämm tano panema minijalle , tõijseppuol lau'da siis nuor paar isstus ,

ja ämm tuli siis , võttas tano ja pani tano pähä ja siis lei minijalle plakks viel sedäse vassta põsske et

edit

JO SOOLO

  1. [X RL-6111--18--Nisukene_lugu__Unusta_uni__loet]


unesta uni

edit

mälestä mänŋŋ

pia nuor mies mieles


 : viel üttel tagajärrgi .



PANIMED

edit

aig one süömäje asuda . perä nuorikku jagab panimed ,


 

kus juures nuorigu kaasigud lau'livad

edit

LB

  1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

etta tieä meije mehed

kus ne käijväd kaasa naijsed

edit

kas onnvad punassa käijned

kõlla eijnissä kõnelled

maranassa mattka'anned

neijdo käijs pune puessa

siijdi lõnŋŋude pesässä

sie one korrjand kolle okksad

maijastand marana juured


 

panime saaead lau'lavad

edit

JV

  1. RL-6111--09--Mina_ketran_siidi__l
  2. RL-6111--02--Enne_mina_siit_ei_liigu__l


ü'äd vüöd ü'äd panimed

edit

ladusammad lappse lahjad

õle terrve tehttudasi

vaijne vaijva nähttudasi

vüö sai luettaealle

põlle pau'la lau'laealle

pani lappse oijdijalle


ASEME TEGEMINE

edit

aijg one magama männä .  

nuorigu kaasigud lähväd nuore paarile asend tegemä , kus juures ise lau'lavad .

edit

LB

  1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

peijo poijs annab sel aig oma enesa tehttost kibesest olut ja viijna .


lähmä sänŋŋi kattsumaie

kas one mullu tehttu sänŋŋi

edit

tuna mullu tuodu lauwvad

kas on sammas sammeldanud

kõrrja laud one kõmmeldanud

peijokkene poijsikkene

vävikkene veigokkene

kui ed õle tehnud eijnusida

nuore nuorigu magada

en pane palakkujani

teije pittkile õlile

kõverille kõllkaealle


sie päälä asutta magama . muud rahvas muijdugi õllgidella õllgidella põrrmandalla .


PULLMALISTE ERATTAMINE

edit

 

peigme puolised

edit

JV

  1. RL-6122--04--_-i_tuia_lase_kiigu_kaia__l
  2. RL-6111--02--Enne_mina_siit_ei_liigu__l


üläs reijele minijad

kälised käsi kivile

velljenaijsed vesski tielle

lähmä nüüd kana kattsumaje

edit

kas one kukke kurrja tehend

ümmbrigu üläs aeanud

lina põlle liijguttannud


 

ommikku terestab ämm minijad .

edit

JO SOOLO

  1. [X RL-6111--18--Nisukene_lugu__Unusta_uni__loet]


tere tere minija

edit

magakammerist tulldudasi


nuorik

edit

ET SOOLO


viegu paijgas(i)

edit

viegu enndas(i)


 

peigme puold kaasanaijsed lau'lid

edit

JO

  1. FN-0306--b)--Laske_sisse_mardisandid__l


neijtsikkeine nuorekkeine

kui tahid taloje tulla

talo poea poijgidelle

õle ommikku usina [5]

edit

enne päijvä pääsukkeine

älä sinä kuule kukke ääldä

lakka linnu lau'lamista

lüö sillmäd siulikkuie

õttsitte õdava päälä

siulikkas minije merrki

õdavas on orrja merrki

siulik näijdäb sellgieste

õdav näijdäb õijgieste

pühü sinä tuba tuijskimatta

vie vesi vedelemättä

pane panŋŋed pau'gumatta

siis sinu üüwvettä ü'ästä

ü'ä naijse tüttärestä

tarrga naijse taijmidesta


LAHJA JAGAMINE

edit

päijv kadus vanadell magusa juttu vesstes , vahette vahel vana märrjukkeist rüübättes , õijge ladusaste . nuoremmad viittsivad oma aijga tandsides ja valtsides .


õhtta [6] peräst illdasi voetti käsile lahja jagamine .

edit

 

peigme puolised

edit

TK: SOOLO (koor kordab poolvärssi)

  1. RL-6224--3-02--6a)--Laula_laula_lapsekene__rl


nüüd tuleb rikka riijsumine

vallge vakka vaattamine

üölldie ütteldie

räägittie valestettie

üölldi küllä jua õleva

vara palljo vaijvavaije

meije neijd one ammo vallmis

isames saab rihesukka

siekki sukk one suijtsettannud

kaasik vüöõttsukkeise

siekki niijne killdudesta

pilli puhj saab puole pau'la

edit

siekki puijesta punuttu



 

neijo puolised ( kirrsto kanndaead )

edit

MR

  1. RL-6220--02--Eks_ma_kainud_eila_teila__l


küll sda kõhtta kiijdeldi

üelldi kuused kullda juokksemaje

edit

tammed mettä tillkumaje

eijvad juokkse kuused kullda

sa'a sarapuud rahada

tuli on lukkutta tuasa

kaju on kaanetta mä'elä

sigulaut on võttimetta

sie on menija menndävän

sie kälije käijdävän

la küsün kuule'elen

kas on meije kirrsto maada

edit

ane riijette asetta

kui õle siijna kirrsto maada

ümmbär üppittän obose

tasa rattsu rakkendelen

vien mina kulldaese kodoni

taijmeni oma taloje


 

peigme puolised

edit

JO

  1. RL-6111--10--Laske_sisse_mardisandid__l


linnukkeised lanŋŋukkeised

küll one meije marrja maada

meije marrja kirrsto maada

sedä'p õwveni uatti

edit

sedä'p verävä valatti

muruni muhattellesi

uatti uutta pühkküjädä

seijnä ääre siijvujada

kava [7] ääre kasijada


  ku lahjaid tu'a kilimittul lauwvale , sis

nuorigu vennd põruttab piittsa vassto lau'da , üüdes .

edit

MR


ämm ämm vakka lunastamma

edit


esimise ja tõijse küsümise päälä ämm ei tule viel alles kollmandema üüde päälä illmub ämm JO ja küsüb


mie vakk makksab

edit

nuorigu vennd vassta


viis vana kuus kõva

edit

sada sakksa taalldri


sene päälä visskab äm ühe krossi ning jagamine allganeb . esimised saaead onvad muijdugi peigme vanemad , siis vennad ja õed , taga järäl muud sugulaesed . sedä suurd roemu midä kinŋŋittuss neijle tieb näijtäväd senegä üläs , et maast üläs üppäväd ning sie juures aijtäh üüdäväd . peräst lahja jagamiste kuttsutta jällä kõijki nime pitte lauwva juure , kus neijle esitte paar nappsu viijna annda , aga siis üellä et juojall nattukkeise siije makksada õlla . [8] juoja visskab paar koppikka ja tahub männä , kuid tädä ei lassasse üelles se ei tasu viel viijmasigi nappsu , ken makksab muud pullma aiga juodud nappsid . mogomane kauppelemine käib senini , kuni juoja paber raha paneb . raha panemise perä tuleb kinŋkimine nuore paarile . annded onvad muidugi anndijade sõijsust müöt . lahja jagamine , raha panemine ning kinŋkimine vottvad aea kääst . on nad müöde on ka ommik kääs . ennamiste pidetti pullmad ja piettä praijgagi üks päijv pruudi kodo , kaks peijo kodo .


LÕPP

edit

 

kodo männes lau'lavad nuorigu õed ja vennad .

edit

MR järel neiupoolsed

  1. RL-6220--02--Eks_ma_kainud_eila_teila__l


peijokkeine poijsikkeine

tunnsid tuuva mo õdeda

tunnsid tuuva tunne oijda

edit

tunne tarrgaste elädä

ärä sina lase lasste lüüjä

sulase suu avada

päijvilisi pääle käijä

õle aijasta iesä

vahe ukksesta vahela

sõijsa iesä kui se seijnä

raiju vassta kui se rau'da

õppetta ise iluste

ärä lüöne ühestä süüstä

ärä toijsesta tõrele

ärä koppa kollmandesta

kui tieneb pali pahada

ullga ukkaneb munija

kaottab kana pesijä

kukke puust tie kuodikkene

vahtteraine varrekkene

õle kõrrest õrrekkene

mene siis naijsta nalljattamma

õppettamma mo õdeda



senegä lõppeb pullm

edit

viitted

edit
  1. hapendatud või hapuks läinud toit või jook, juuretis, kees
  2. hari: haara
  3. esik: abiline, kes teise eest midagi teeb, toimetab; ka pulmategelane = pruudipoolsete pulmaliste juht
  4. astelik, askelik: töökas, tegus
  5. usina:kiire, kärme
  6. sie õhtta nimedetti ja nimetta viel praijgagi suure süömä õhttast
  7. kaba : eseme laiem ots, kaha, hoone ristnurk
  8. viijmsed kaks pruukki lahja jagamine ja raha kõrrjamine sell viijsil one viel praijgas siin pruugittavvad