Viru pulm: Koondkava
PRUUDI VERÄVÄL KAUPPELEMINE edit
saaea sõijt õld üösette .
kui sae ommikku neijo kodo tuli , üüwväb toro pill . edit
tule tule tule tule
kui sae jõus lanŋŋu talo ukkse ede ,
siis akkas mõõga isa lau'lama . edit
TK SOOLO
tere uuwved lanŋŋu ukksed
kadakkaesed kannu kõrrvad
kas luba tubaje tulla edit
aea õuwveje ovosta
neijo puolised vassto edit
- [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]
tullga tännä kõsjalaesed
viegä mei vihased piijad
kõsiga nie kõllvattummad
ärrgä viegä tiedä müöde
viegä suurda suoda müöde
kust kukkub puu regeje
kust akkab ago sabaje
misga lõhub ämmä lõuwvad
kü'ü küürä õijendab
nao natta kukkutteleb
kõsilaesed mesilaesed
ku'u te kauwvast viijbisittä edit
viijbisittä võijbusitta
me juo ammo uottasimma
lihad liemeje lagusid
kalad kiesid kattelaie
kas õli obo sõgeda
vai õli peijgo pimeda
kukkest teijdä kuttsuttie
kana lau'lust kaijvettie
sia süödist saijtta siije
tõura juodust jõudasitta
kas jäijttä tiele sõijsumaie
saeverid silittsemäije
peigme puolised lau'lavad isstudes oma obosette pääl . edit
ei õllud obo sõgeda
ei õllud peijgo pimeda
tielä lenndsi tettre parrve
arole arakka parrve
suossa susija parrve
minu väijke vennakkeine
pühä päijvä püssiseppä
arrgi päijvä attra seppä
tappi tielle tettre parrve edit
püü parrve põõsa'aie
peijokkeine poijsikkeine
kui sie mettsäje lähäb
sääl tämä kuuske kumardelleb
sääl siis aaba arrmastelleb
siis one püssile püredä
käsirauwvale käredä
kodo ei tule tuore'etta
maha ei issu illvessettä
järile jänu poeatta
linnud piijguttid pihusa
tetred kottisa kehisid
susi suijsutti süülissä
karu kallis kaindelassa
neijo puold edit
LB SOOLO
- [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]
tõijse tõllast peijokkeine edit
sa'a maha sadulasta
pisstä saappa'ad saveje
kenŋŋa kannad kasste'eje
mõõga isa edit
minu ella vellvideni
älä tuijse turrjaldassa
kõnni kollju serrvaldassa
saa saappa'ad lumeje
sukka vikkelid vedeje
kui se tuleb neijo eijte
tuob siije tuhat linada edit
saab siije sadamed pattjad
minu vellje jallgtte alle
siis sinä tuijse turrjaldassa
saa maha sadulastasa
sene lau'lu päälä tuovad neijo isa ja emä ühe riijde, kuhu päälä peigomes obose selljäst asstub . edit
sene päälä tulevad paar neijo puolist nuord miest ja vieväd peigme obose .
PRUUDI TUBA MENEMINE edit
mõõga isa tõmmbab mõõga küllje pääld , lau'lades edit
TK SOOLO
mõijlu mõijlu meije mõõkka edit
raiju raiju meije rauda
nda mõõkka vehkkides asstuvad nad tua puole .
ukkse juure saades lüöb mõõga isa mõõgaga ukkse päälä rissti ning
isames vai mõõga emä lau'lab , enne kui minija tuba tuodi edit
TK: SOOLO
- M2-1376--b)--Laste_uinutamiseks__Aa-aa-aia__l
- M2-1376--f)--A_kuda_ma__Tii-tii_tihane__sel_l
õuwve tuusijad tuasta edit
õuwve nõijad nurrkadesta
õuwve arrstid ahju pääldä
suola lau'sujad laesta
sene päälä mõõga isa ja emä asstuvad tuba .
neije järäl muijdugi ka pullmalisd . laud one vallmis kaettunna ning palutta võõrad lauwvas asend võtta .
mõõga emä asstub ligemba lau'da , lau'lades edit
küll saab nähjä küll nähikkse
kas on pessto peijo penŋŋid edit
isame ase ilattunna
kas one õrrsida tuasa
kõrendida kõrrvassutte
kus minu vennda visskab villdi
kus sõsar sõva lauttab
minu venna villti märrgä
sõsari sõba ligune
neijo puold ( kaasik ) edit
LB SOOLO
- [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]
isames isitti poijga
mies kallis kahesta luoma
kas sina tõijd mie tõuttid edit
eijle meijlä õllesasi
tuna meijlä käijessäsi
moega emä ja tämä kaasas tõijsed peigme puolised lau'lavad edit
JO SOOLO
- [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]
lanŋŋud kulla kau'nikkeised
küll mnä tõin mie tõuttin
küll tõin rattsula rahada edit
kimmelilla killingida
nüüd annab moega emä neijo puolisille raha , üelles edit
JO SOOLO
- [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]
koppkas luettaealle edit
puol-koppkas lau'laealle
tenusk lappse oijdijalle
nüüd alles isstuvad peigme puolised lau'da ja akkavad süömäje .
neijo puold pullmalisd ja lappulisd tehend tõijste saaea sõijtaeatte obosd ka rakkest lahtti . pullmalised menned tuba .
sääl õld juo süögid-juogid lauwval .
peikmes ja peijo poijs isstunud kübäräd pääs lau'da . mõõga isa tagunud ühttä lugu mõõkka vassto lau'du , täristäde .
mõõkka kannud tämä ühttä puhkku vüöl välljäs käijes , aga süömä aeal rippunud mõõk mõõga isä pää kõhal laes .
PRUUDI ÕTTSIMINE edit
nüüd lau'lavad neijo puolised niiskeist lau'lu edit
MR SOOLO
- [X RL-6220--02--Eks_ma_kainud_eila_teila__l]
süögä vennad juoga vennad edit
ärrgä vennad põuwve panŋŋa
ma õlen ullu õttsimaie
kattsun ( su ) kasukka põuwvest
viijsun virrsu tasskudesta
koijk peigme puolised saealised sõijsaned tuas riijded selljäs , kübäräd pääs .
saaea kaasanaijsed männed süögi lauwva ligi , vahttined süögi ja juogi päälä , ise aluttaned lau'lu . edit
JV SOOLO
- [X RL-6111--02--Enne_mina_siit_ei_liigu__l]
ei mahu mõdu minuje
ei teije saledad saijad
ei teije vihavad viijnad
kui en saa neijdo nähjässäni edit
neijo nime tiedässäni
pruut ei õld kõõski tuas vaid kaasigu ja oma puold pullma naijste kaasas sau'nas .
peräst süömisi lähäväd peigme kaasanaijsed pruudi käest vöijd õttsima .
violi ehk toro pilli mänŋŋija käijnd neije ies . kaasanaijsed lau'laned tie pääl männes .
kui sau'na ukksele said , oijsivad sies õlijad neijo puold naijsed usst kinni . evväd laskened tulijuid sise .
peigme puolised lau'letti sau'na ukkse taga . edit
JO SOOLO
- [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]
siit on männed sirrgu jälljed edit
õttsitte õrava jälljed
nurrgetti nugisse jälljed
siin on sirrgu sõijsastannud
parrti paijkada pidänud
neijo puolised kaasanaijsed lau'laned sau'nas tõijsile vassto edit
- [X RL-6125--10--Laula-laula_lapsekene__l]
õe mies madalukkeine
kas võttid suelda sillmäd
vai võttid karulda kõrrvad
et sina tiasid meijle tulla
meije õuwvede õsatta
ei õle neijdoda kodona
neijdo läks linnast linnti tuoma edit
neijdo läks puest puordi tuoma
peigme puolised edit
kas läks Viro vihttelemmä edit
Narrva naba tõsstamaje
sanndi kaas saadetti sõnumid
kirrjaead kanntsivad käräsi
et one sakksaga saganud
mõijsa poijsiga maganud
isandaga ümmbär käijnud
kõijk nuored inimesed evväd õle õsskaned ka mitte regi virrsi riegotta . kõrra johttoned kõijk nuored inimesed peigme puol pullmas õlema .
evväd õle õsskaned ise pullma viijsi vierettädä . näväd pallkaned ühe vana muori oma iest riegottamma ( lau'lama) .
sene vanamori minija aga õld neijo puold pullmas ja lau'lanud sau'nas ämmäle vassto .
neijo puolised edit
- RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l
- RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l
- RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l
la küsümä kannattamma
kas onnvad kodosed kuerad
vai one välljäs pallgolised
kui onnvad kodosed kuerad
anndaga neijle appattust [1]
tõsstaga tõrre loppottust
kui one välljäs pallgolised
anndaga kaijgast kau'la pääle edit
peigme puolised põruttavvad sau'na ukkse pihtta . edit
TK SOOLO
tehkkä lahtti laijad ukksed
siseje siijdised tulevad edit
kalevised krappsastavvad
siest neijo puolised lau'lavad vassto . edit
LB SOOLO
- [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]
ärrgä rikku ukksijani edit
põruttaga piittaeani
ei õle ukksed teije tehttu
ukksed meije miesste tehttu
põõnad meije poijsikkeiste
peigme puolised ukkse taga õlijad edit
TK SOOLO
emmä karrda rikkudessa edit
karrda kattki raijudessa
meijl one ullgas ukkse seppä
saeasa sagara seppäd
kie tieb ukksed õuna puused
varrnukkeised vahtteraesed
peigme puolised ( kasunuorigulle) edit
peigme sugulaesed lau'letti, kui lühükkeine pruut õli, ninda
minu ella vellvideni
kuu uursi ukkse iesä
päijvä piijrsi piittujanna
luuli suuri tuodavaie
pittkä pillutteldavaie
tuodi mütti mättä'ästä edit
kämmärikku känndä'ästä
siijli sammelde siestä
ei sie sitta sõttku leijbä
tallekkeine tallu välljä
neijo puolised edit
- [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]
küll sie sitta sõttkub leijväd edit
äbärikku maad ä'estäb
neijd on niittand niegi põllud
mi one künndänd kümme paari
ä'eständ obo ühekksä
miestä seijtse siemendanu
saatte teije siijlakkuida
kahe kukke künnettunda
arakka ä'esettunda
peigme puolised ( kasunuorigulle) edit
tuoga tonnti tanntsimaje
ahju arrki asstumaje
ü'äst neijdo üppittägä
tasa 'ga neijdo tanntsittaga
sel one titte tiijva alla
äbärikku ännä alla
värrdijad vüö vahela
se viegä viijna küögi päälä edit
kanndaga karrja lau'da päälä
neijo puolised edit
LB SOOLO
- [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]
neijdo süüttä sõijmattasse edit
tüttäridä teottasse
tänäni one tärrkimättä
oma peijo peijtelilla
nuori miesste nugi'illa
nüüd tehä sau'na uks lahtti edit
mõõga isä naijne trüügänud kõijge ies sise . pruut isstunud siijessaatte taga sau'na nurrgas järi pääl oma kasiguga rinna . tõijsed naijsed , ke tämägä sau'nas on õld , õlled kõijk sõijsukkalli . mõõga isa naijsel õld õbe kiet kääs . sene ketti külljes õlled esste sanŋŋaga rupla tükk , siis pärrlid vai ellmed vahel , ja jällä siis rupla tükk ninda , et senes kettis rippunud 7 ehk kaheksa sanŋŋaga õbe ruppla tükki , kene iga ühe vahel 5 vai kuus pärrli õllud . mõnel mõõga isa naijsel õld õbe ketti sies õbe valandik , siis mõned ellmed ja kaks sanŋŋaga õbe ruppla tükki ( kenel jällä ellmed vahel ) sõijst kummalgi puol valandikku .
ühes käes oijdanud mõõga isa naijne sedä kuulldud ketti . tõijse käägä tõukkand ta naijsi oma iest ja üeld edit
JO SOOLO
- [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]
iest tõukkan mehise mettsä edit
tagand naijsise tanava
nüüd visskand tämä sene õbe kie ruppla tükkidegä pruudi kau'la ja üeld
JO SOOLO
- [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]
oma lehmikkene edit
võõras kellokkene
se sinule me minule
nüüd pruut paneb igale kaasigulle ning sise tuliattele naijsile vüöd kau'la .
kenad sinisi punasi ja kirrjud linnti ,
aga violi kau'la ümmbär sidond unittu suure kimmbu linnti . sene aea sies tullud ka mõõga isa sinne .
võttanud pruudi kääst kinni se võttanud kaasigu kääst kinni ninnda männed näväd kollmekkesste käsissutte kuni tuba .
violi mänŋŋijä käijnud kõijge ies . tõijsed naijsed tulled kõijk neije taga .
violi mänŋŋijä mänŋŋinud , kui sau'nast tuba läkksiväd violi pääl sellgeste ,
ni kui üelles
violi mänŋŋijä edit
tule tännä tõtta järälä edit
tule tännä tõtta järälä
SÜÖMÄ PRUUDI TUAS edit
kui saaned tuba , kus peigmies ja peijo poijs ikke lauwva juures riijdes ja kübäräd pääs ja tõijsed mehed ninda sammatte penŋŋil ehk kus said , isstuned ,
siis lau'lasivad peigme pullma naijsed edit
jo tulekkse jo näijkse
kui tu'a ü'ä tüttär edit
siis muru muhaldeb
aija ääred alljendavvad
kui tu'a paha piijga
siis ne murud musstelevvad
aija ääred allittavvad
mõõga isa täristannud muokka vassto lau'da . peigomies isstonud peijo poijsiga lauwvas . ei õle tegemistki teht et jo pruut tuas õli .
peigme puolised kaasikked lau'laned edit
JO SOOLO
peijokkeine poijsikkeine
kerrgittä kenä kübärä
tie au'wu neijdoselle edit
au'wu neijdose isäle
au'wu neijdose emäle
nüüd kerrgittannud peigmes kübärä ja anndand pruutti terestades kätt . mõlemill õlled vallged sõrrm kinndad kääs . nüüd issuttettu pruut peigme kõrrva lau'da . ka tõijsed pullmalised isstuned kõijk riijdes lau'da . eijväd süöned egä juoned midäkki . pruut vaattas äbelikkuld enesa ede mahaje ja isstus puol serrvitte ehk üht küllge pitte peigme puold välljä .
( neijo puold ) kaasik allgas tanntsu . edit
- [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]
äbi lugu allgadessa
jube juttu tõsstadessa
äbi äere eijtagamme
jullguss juure võttagamme
tarrkuss maha trallagamme
õekke õijgakke orred
paekka paijnuga parred
panŋŋa seijnäd sinne puole
et saab kaasikku karatta edit
saba lüüjä saaea naijne
nüüd tuldi kõijk lauwvast välljä illma süömättä . tegiväd riijdest lahtti . ja varrsi tuodi pullmalisile soea õlut pisikkeisi kibesi ehk kannudega ju'a .
soea õlut sõendetti vai keijtetti ja siis panndi siijruppi ehk kerrje mett ehk kloppitti tuorid munaid sinne ullka , nüüd jahudetti nda jahest ,
et kibesi siest rüüppides suu nahkka ei kõrrvettand . sie järäl kannetti suure pittkä ja ümmärgusi pannude pääl liha ja veri vorrstid lauwvale .
ka suured vaagena täwved suppi ja neije kõrrval suured pittkä varrelised puu lusikkad . puused vaagenad ja lusikkad tegi rahvas se kõrrd ise .
ka rukki leijb ja õttra seppik one se kõrrd pruukkin õllud , nägu Leeno Martpõld rääkkis , kie Lüganuse kihil kunnast Sakka küläst Päite one tuodu ,
et 1836 aasta ei õle Sakka küläs rohkkemb kui ühes talos õssettud ümarguse lavaga lusikkad õld . pruudi talos piettu
päijv pullmi . kui üöse sinne sõijtetti , siis tõijne üöse sõijtetti sääld peigme talo .
PEIGOME PUOLE TALLUMINE edit
varrsi one aijg käes kus peigme puole tuleb talluda .
pruut viijvittab tulemist . pullmalised allgavad vassassutte lau'lada .
peigme puolised edit
ehi imme eks sinä jõuwva edit
saa Sallme riijde'eje
ehi meije miesste kaasa
vallmista vanema kaasa
jo kippub kü'ü obone
vävi täkko väänäb päädä
neijo puolised edit
Mari marrja neijtsikkeine
miks pidid eledad ellmed
miks pidid kullad kumedad
sest sinu sirrgu sillmättie
õbe pärrgä õssettie
nüüd sina sued iussiasi
kui näijd kulla kierdi'eidä
õbe niijdi õijgi'eida
tulevalla neijlä aijgulla
sued kui kuusista käbijä
nüüd õled sillmistä siledä
nüüd õled põsskista punaine
nüüd one kõrrged korrva äered
tulevalla neijl aijgulla
lähäd karrja saattamaie
küsiväd külättsed naijsed
miks õled sillmistä sinine edit
miks õled põsskista põdenu
kõrrva äered kõllettaned
mokkad musstasta vedaned
üttled puije puuttuvaije
lakkast maha lanŋŋevaije
ed tõhi kõhe kõnella
ed tõhi tõesta üellä
nie onnvad peijo piittsa arrmid
ja kaasa kaarikka arrmid .
kui minija kauwvast jäij riijde ehttides siis lau'lid peigme puold naijsed edeväst edit
mdä viedäd neijtsikkeine
kas ku'ud kü'üle särrki edit
na'o paijgast narrmasteled
kui õled tüttär tehnud tüödä
keri ne lõnŋŋad keräle
tuo meijle tullessasi
tie meijlä õllessasi
meijl on piijrad peijo tehttod
niijed ämmä nikkerdettod
suga äijä suoridetto
kui'd õle ella enne tehnud
vaijne enne vallmistannud
kui õle vallmis õle vaeagi
pruut viijvib ikke viel .
neijo puolised kaasanaijsed lau'lavad edasi . edit
emma tõhi teijle tulla
teijl on isa pittkä hänndä edit
pekksab piittsalla perettä
teijl on emä rau'da käppä
kisub ruobitta süsijä
teije na'od narrmasjalad
pühkkväd luuwvatta põrrmandad
peigme kaasikked ja kaasanaijsed lau'lavad edit
älä kurrda älä karrda
erä sureb ämmä kurrja edit
küdi lähäb külä väijksä
nado vijasse mehele
siis jääd ellaga elämä
marrjaga maea pidämä
pruudile lau'letti kõijk pullmalised ühes edit
KK JÄREL SUMMAS
- RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l
- RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l
- RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l
- märkustega
- peast
neijtsikkeine neijtsijäni
nutta nuttukksed kodoje edit
ittkemmed isa maeasa
kui ed nutta mennessäsi
külläp nuttad õllessasi
mõrrsija nuttab edit
ET SOOLO
ärä pian mina menemä
asemmegi annan muijle
paijgad tõijsile tõuttan
karrja annan karu käde edit
põllud põttra püörittellä
aromaad jänäste juossa
oi kääd minu kälised
sõrrmed sõsarukkeised
lasska käijä kakksi kättä
kakksi kättä kümme küünttä
vierrdä viijsi sõrrmekkeista
kää tõttu käijdänessi
sõrrme tõttu sõijdanessi
ei isa ivije tõttu
ei venna veijste tõttu
ehk õles isa illmi rikkas
veli Kuramaa kuningas
ei tule minu tuesta edit
ei assu ane avista
ehk õles ürrjel ükksi lehmä
kaasala kanada kakksi
küll tuleb minu tuesta
viereb värrvu vaagenaie
karrgab kana kattelaie
peigme puolised edit
älä ittke neijtsikkeine edit
sõijsa serrvi peijo puole
ei sinu vija vesskiestä
käänettä käsi kivestä
küll õli villja vellje'ellä
iijred uppusid errne sallve
kassid kadosid kau'ra sallve
pruudi emäle lau'letti kõijk pullmalised ja lappulised ühes edit
KK JÄREL SUMMAS
- RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l
- RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l
- RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l
kui'd sinä eijte enne ed nutta edit
nuttad omme ommigulla
lähäd aijta kattsumaie
aijt one arrva riijestesta
nurrka kirrstosta tühüjä
siis tuleb tüttär mielesi
viel pidid tüttärdä pidämä
kui'd sinä eijte enne ed nutta
nuttad omme õhttu'enna
lähäd kallja lasskemaie
kallja asstij au'gutteleb
enne minud vielä pietti
nüüd mnä kuijvila kobisen
siis tuleb tüttär mielesi
emä vassto edit
MK SOOLO
küll õli vaijde naijsukkeised
küll õli ale anndessani
paha õli välljä pannessani
ken nüüd peseb eijde põu'gu edit
uhub eijde uuwved särrgid
pere riijded pehmitteleb
udu se uhub uuwved särrgid
kasste kannab kuijvama
alla aijale asuttab
pruut isstub isa sülles ning uottab , kõõs tämädä sääld tulla tuomaje .
peigme puolised lau'laead lau'lavad peigmehele edit
TK SOOLO
mdä sa viedäd vellvideni
piad kauwva kallistasi
külä küllmissä tuasa
koledissa kammerissa
ari [2] kinni akka kau'la edit
kui susi sia lihale
karu tõuras karrjueie
sene päälä tuleb peigmies kisub pruudi isa kaijsust ja kannab vanŋkrile . sene obose luokka , kus pruut pääl isstub , siutta paar kinndad . ke ruttemb luoga peigme kodo maha saab , selle saavad kinndad , aga et kinndad tõijsile evväd saises , siub pruudi sõijtaea luoga kõvast päälä , ovost ressti rakkendade .
PEIGOME KODO SAAMINE edit
peigme kodo saades lau'lab sae .
peigme puolised edit
TK SOOLO:
jo tuleb tulendeleb
peijokkeine poijsikkeine
eijle läkksid kui isändä
tänä tuled kui kuninga
tuod emändä tullessasi edit
varrdalüöjä varrjassasi
jumal teäneb vai ep teädä
ehk tuod eijdele emändä
au'dujalle au'guttaea
ehk tuob puud tullessasa
kaijkad kahesa kä'esä
minŋŋä lõhub ämmä lõuwvad
na'o vallge pää vanuttab
kü'ü küllje luud tümmittäb
neijo puolised edit
- RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l
- RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l
- RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l
neijtsikkeine neijtsijäni
parembi küdije küllä edit
kui one nadoje nallja
küdi meneb künndämäije
äijä poijg ä'estämäije
nado nakksuttab tuasa
alljastelleb ammba'aida
ehk siin küllä kiijdettässe
ja siis ullka uodettasse
küll on küllä oijdijuda
vara kokko kõrrjajuida
küdi isstub küllä päälla
nado nau'ri kuoppa päälla
äij on sallvu serrva päälla
ämm jo kullbi varre päälla
peigme puold ( peigmes ) edit
VT isamehe ja peiupoisiga
- M2-0743--c)--Soitsin_Soome_soitsin__l
- M2-0743--a)--Mina_aga_moistan__2x_l
- M2-0743--d)--Jaanikene_kaanikene__l
- RL-6114--02--Soitsin_Soome_soitsin_Saare__l
juakkse eijte jõuwva eijte
käij eijte kärrme'estä
tuo kammbrist vana kasukka edit
kuhu tuomi tõssettasse
nüüd tõijn eijdele esigu [3]
au'dujalle asstelikku [4]
tuojalle tule puhuja
nüüd tuleb peigmies ning tõsstab pruudi vanŋkrild maha ühe kasukka päälä , joda peigme vanemad sie tarrvis sinne tuoned .
kasukka päälä jättäb pruut paari sukke .
neijo puold edit
LB SOOLO
- [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]
tere linŋŋud tere lanŋŋud
tere pierud tere parred
tere uuwved ukkse piijdad edit
vasstattsed vävi veräväd
ämmäkkene äijäkkene
mis te kauwva kattseletta
ulu aijga uotteletta
kas te säettä säerijannä
vai tasutta tallaeanna
peigme emä edit
JO SOOLO
- [X FN-0306--b)--Laske_sisse_mardisandid__l]
joba eijt one säädänd sääred
au'duja tasonud tallad
peijokkeine poijsikkeine
kas tõijd õuwve oijdijada edit
veräväije varrdijada
karrja aija kaijtsijada
minija edit
ET SOOLO
- RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l (? Leanne viisil)
- [X RL-6228--01--Laulab_Emma__Mis_on_muks-__l]
jumal oija teije õuwve edit
Maarja kaijtse teije karrja
luoja varrjakko veräväd
pullma rahvas asstuvad tuba , kus varrsi sie päälä minijalle lattu pähä panna edit
neijo puolisitte lau'lades edit
isames ilusikkeine
peijo poijs punasikkeine
saea küll vanemb kullda sakksa
päestägä sõsar sõvasta edit
vaijne vanŋŋi riijettesta
mo õ,e õlad va,ovad
pihad piened pakkattavad
peigme puolised edit
nüüd panna igi linale edit
higi lattu pää laele
enndasa vanendamaie
igädä lühendämäije
päädä allie aeama
kui kuttsutti ämm tano panema minijalle , tõijseppuol lau'da siis nuor paar isstus ,
ja ämm tuli siis , võttas tano ja pani tano pähä ja siis lei minijalle plakks viel sedäse vassta põsske et edit
JO SOOLO
- [X RL-6111--18--Nisukene_lugu__Unusta_uni__loet]
unesta uni edit
mälestä mänŋŋ
pia nuor mies mieles
: viel üttel tagajärrgi .
PANIMED edit
aig one süömäje asuda . perä nuorikku jagab panimed ,
kus juures nuorigu kaasigud lau'livad edit
- [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]
etta tieä meije mehed
kus ne käijväd kaasa naijsed edit
kas onnvad punassa käijned
kõlla eijnissä kõnelled
maranassa mattka'anned
neijdo käijs pune puessa
siijdi lõnŋŋude pesässä
sie one korrjand kolle okksad
maijastand marana juured
panime saaead lau'lavad edit
- RL-6111--09--Mina_ketran_siidi__l
- RL-6111--02--Enne_mina_siit_ei_liigu__l
ü'äd vüöd ü'äd panimed edit
ladusammad lappse lahjad
õle terrve tehttudasi
vaijne vaijva nähttudasi
vüö sai luettaealle
põlle pau'la lau'laealle
pani lappse oijdijalle
ASEME TEGEMINE edit
aijg one magama männä .
nuorigu kaasigud lähväd nuore paarile asend tegemä , kus juures ise lau'lavad . edit
- [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]
peijo poijs annab sel aig oma enesa tehttost kibesest olut ja viijna .
lähmä sänŋŋi kattsumaie
kas one mullu tehttu sänŋŋi edit
tuna mullu tuodu lauwvad
kas on sammas sammeldanud
kõrrja laud one kõmmeldanud
peijokkene poijsikkene
vävikkene veigokkene
kui ed õle tehnud eijnusida
nuore nuorigu magada
en pane palakkujani
teije pittkile õlile
kõverille kõllkaealle
sie päälä asutta magama . muud rahvas muijdugi õllgidella õllgidella põrrmandalla .
PULLMALISTE ERATTAMINE edit
peigme puolised edit
- RL-6122--04--_-i_tuia_lase_kiigu_kaia__l
- RL-6111--02--Enne_mina_siit_ei_liigu__l
üläs reijele minijad
kälised käsi kivile
velljenaijsed vesski tielle
lähmä nüüd kana kattsumaje edit
kas one kukke kurrja tehend
ümmbrigu üläs aeanud
lina põlle liijguttannud
ommikku terestab ämm minijad . edit
JO SOOLO
- [X RL-6111--18--Nisukene_lugu__Unusta_uni__loet]
tere tere minija edit
magakammerist tulldudasi
nuorik edit
ET SOOLO
viegu paijgas(i) edit
viegu enndas(i)
peigme puold kaasanaijsed lau'lid edit
neijtsikkeine nuorekkeine
kui tahid taloje tulla
talo poea poijgidelle
õle ommikku usina [5] edit
enne päijvä pääsukkeine
älä sinä kuule kukke ääldä
lakka linnu lau'lamista
lüö sillmäd siulikkuie
õttsitte õdava päälä
siulikkas minije merrki
õdavas on orrja merrki
siulik näijdäb sellgieste
õdav näijdäb õijgieste
pühü sinä tuba tuijskimatta
vie vesi vedelemättä
pane panŋŋed pau'gumatta
siis sinu üüwvettä ü'ästä
ü'ä naijse tüttärestä
tarrga naijse taijmidesta
LAHJA JAGAMINE edit
päijv kadus vanadell magusa juttu vesstes , vahette vahel vana märrjukkeist rüübättes , õijge ladusaste . nuoremmad viittsivad oma aijga tandsides ja valtsides .
õhtta [6] peräst illdasi voetti käsile lahja jagamine . edit
peigme puolised edit
TK: SOOLO (koor kordab poolvärssi)
nüüd tuleb rikka riijsumine
vallge vakka vaattamine
üölldie ütteldie
räägittie valestettie
üölldi küllä jua õleva
vara palljo vaijvavaije
meije neijd one ammo vallmis
isames saab rihesukka
siekki sukk one suijtsettannud
kaasik vüöõttsukkeise
siekki niijne killdudesta
pilli puhj saab puole pau'la edit
siekki puijesta punuttu
neijo puolised ( kirrsto kanndaead ) edit
küll sda kõhtta kiijdeldi
üelldi kuused kullda juokksemaje edit
tammed mettä tillkumaje
eijvad juokkse kuused kullda
sa'a sarapuud rahada
tuli on lukkutta tuasa
kaju on kaanetta mä'elä
sigulaut on võttimetta
sie on menija menndävän
sie kälije käijdävän
la küsün kuule'elen
kas on meije kirrsto maada edit
ane riijette asetta
kui õle siijna kirrsto maada
ümmbär üppittän obose
tasa rattsu rakkendelen
vien mina kulldaese kodoni
taijmeni oma taloje
peigme puolised edit
linnukkeised lanŋŋukkeised
küll one meije marrja maada
meije marrja kirrsto maada
sedä'p õwveni uatti edit
sedä'p verävä valatti
muruni muhattellesi
uatti uutta pühkküjädä
seijnä ääre siijvujada
kava [7] ääre kasijada
ku lahjaid tu'a kilimittul lauwvale , sis
nuorigu vennd põruttab piittsa vassto lau'da , üüdes . edit
ämm ämm vakka lunastamma edit
esimise ja tõijse küsümise päälä ämm ei tule viel alles kollmandema üüde päälä illmub ämm JO ja küsüb
mie vakk makksab edit
nuorigu vennd vassta
viis vana kuus kõva edit
sada sakksa taalldri
sene päälä visskab äm ühe krossi ning jagamine allganeb . esimised saaead onvad muijdugi peigme vanemad , siis vennad ja õed , taga järäl muud sugulaesed .
sedä suurd roemu midä kinŋŋittuss neijle tieb näijtäväd senegä üläs , et
maast üläs üppäväd ning sie juures aijtäh üüdäväd . peräst lahja jagamiste kuttsutta jällä kõijki nime pitte lauwva juure ,
kus neijle esitte paar nappsu viijna annda , aga siis üellä et juojall nattukkeise siije makksada õlla . [8] juoja visskab paar koppikka ja tahub männä , kuid tädä ei lassasse üelles se ei tasu viel viijmasigi nappsu ,
ken makksab muud pullma aiga juodud nappsid . mogomane kauppelemine käib senini , kuni juoja paber raha paneb .
raha panemise perä tuleb kinŋkimine nuore paarile . annded onvad muidugi anndijade sõijsust müöt .
lahja jagamine , raha panemine ning kinŋkimine vottvad aea kääst . on nad müöde on ka ommik kääs . ennamiste
pidetti pullmad ja piettä praijgagi üks päijv pruudi kodo , kaks peijo kodo .
LÕPP edit
kodo männes lau'lavad nuorigu õed ja vennad . edit
MR järel neiupoolsed
peijokkeine poijsikkeine
tunnsid tuuva mo õdeda
tunnsid tuuva tunne oijda edit
tunne tarrgaste elädä
ärä sina lase lasste lüüjä
sulase suu avada
päijvilisi pääle käijä
õle aijasta iesä
vahe ukksesta vahela
sõijsa iesä kui se seijnä
raiju vassta kui se rau'da
õppetta ise iluste
ärä lüöne ühestä süüstä
ärä toijsesta tõrele
ärä koppa kollmandesta
kui tieneb pali pahada
ullga ukkaneb munija
kaottab kana pesijä
kukke puust tie kuodikkene
vahtteraine varrekkene
õle kõrrest õrrekkene
mene siis naijsta nalljattamma
õppettamma mo õdeda
senegä lõppeb pullm edit
viitted edit
- ↑ hapendatud või hapuks läinud toit või jook, juuretis, kees
- ↑ hari: haara
- ↑ esik: abiline, kes teise eest midagi teeb, toimetab; ka pulmategelane = pruudipoolsete pulmaliste juht
- ↑ astelik, askelik: töökas, tegus
- ↑ usina:kiire, kärme
- ↑ sie õhtta nimedetti ja nimetta viel praijgagi suure süömä õhttast
- ↑ kaba : eseme laiem ots, kaha, hoone ristnurk
- ↑ viijmsed kaks pruukki lahja jagamine ja raha kõrrjamine sell viijsil one viel praijgas siin pruugittavvad