Viru pulm: Pulmakombed
Pulmadest.[1] edit
Järel tulev laul sai neiule lauldud edit
, kui ta juba pruut oli. Muidugi tegid seda kaasikut, kes pruudile avis pulmade vastu valmistamas kaisivad.
Kui kasvid sina koduna: edit
Kodussa sina maksid kulla, edit
Majassa sa maksid marja,
Isa õuessa hõbeda,
Veering velje põrmandalla.
Õlid kui muna murula, edit
Käisid kui kera kelula,
Kui see õuna päälla õue,
Kui see sibul päälla silla,
Kui see kaku karja teella.
Nüüd saad teiseje taluje,. edit
Pere-eie voera-aie,
Taluse paha tabaje.
Sääd nädala õllenesta, edit
Kuu kaua kulunesta,
Siis et maksa maasta rooja, edit
Õlekõrt ei õue päälta,
Pohukest ei põrmandalta.
Et maksa sedagi maada, edit
Me' on alla jalgudella;
Et maksa sedagi vetta,
Me' on seessa leibadella.
Hoorad kuuled hommikulla, edit
Pordud kuuled puhtealla,
Litsed liia valgella.
Seni kurjad kuulemata, edit
Kui on kuke laulamata.
Kui saab kuke laulanesta,
Siis sul kurjad kukutassa, edit
Meele pahad pakutassa,
Sõnad alvad annetassa.
Õhtul enne seda, kui teisel pääval pulm pääle hakkas edit
, kogusid pulmalised:pruudipoolsed pruudi kodu, peiu poolsed, muidugi, peiu kodu. Teisel hommikul mindi siis saajaga pruuti ära tooma. Pruudi õue saades, hakkas mõega-isa laulama:
Minu ella velvidenna, edit
Ära tuise turjaldassa, edit
Saa maha sadultassa,
Kõnni kolju servaltassa,
Saa saapad lumeje,
Kenga kannad kasteje,
Sukka vikelid vedeje.
Kui see tuleb neiu eite, edit
Kui see tuleb neiu taati,
Toob siia tuhat linada, edit
Saab siia sadamed patjad,
Minu velje jalgte alla.
Siis sina tuise turjaldassa, edit
Saa maha saduldassa,
Kõnni kolju servaldassa,
Saa saapad lumeje,
Kenga kannad kasteje,
Sukka vikelid vedeje.
peigmees hobuse seljast edit
Selle laulu pääle toovad pruudi isa ja ema ühe riide, kuhu pääle peigmees hobuse seljast astub.
Isamees hoiab peigme hobust suu kõrvast kinni (nad olla ka vahel ratsa olnud) ning laulab edasi:
Laa küsilen, kuulalen, edit
Kas on neiul veljesida, edit
Kaul kannus jalgesida,
Ke' veeb veljeni hobose? edit
Kaneseni kaura sööja,
Linnu linnasse pureja?
Ei see katsu kahte meesta, edit
Ega katsu kolme meesta,
Maha lapsed lakuldassa edit
Pisikesed piilildassa.
Mengu meesta viisi kuusi, edit
Poisid mengu puud pihala,
Mehed kaikad kaindelassa.
Ärga veega kopelie, edit
Kollid söövad kopelie.
Ärga veega räiste alla,
Rända saab räiste alla,
Rikub need ilusad rihmad,
Laiad rihmad laudijalta.
Ärga veega riialaie,
Rikub teie riialuse,
Lahuteleb teie laudi.
Veege talli tasane, edit
Laterie laugukene.
See on õtril oietuna, edit
See on kaurul kasvatetu,
Lihutetud linnassilla
viivad peigme hobuse edit
Selle pääle tulevad paar pruudi poolist noort meest ja viivad peigme hobuse ära. Mõega isa tõmbab mõega külje päält lauldes:
Mõilu, mõilu meie mõeka edit
Raiu, raiu meie rauda :,:
Nenda mõegaga vehkides astuvad nad toa poole. edit
Ukse juure saades loob mõega isa mõegaga ukse pääle risti ning mõega ema laulab:
"Ära tuusijad toasta, edit
Ära arstijad ahju päälta,
Soola lausujad laesta!"
Selle pääle astuvad mõega isa ja ema tupa edit
, nende järel muidugi ka pulmalised. Laud on valmis kaetud, ning palutakse võeraid lauas aset võta. Mõega ema astub laua ligemale lauldes:
Laa küsilen, kuulalen, edit
Kas on pestud peiu pingid? edit
Kaasiku ase kasitud?
Isame ase ilatu?
Kui ei õle pestu, ei õle tarvis, edit
Küllap pühin põllelani edit
Kasin kaula rätelani.
Etlas ütlen ümber jälle. edit
Ei mina pila põlletani, edit
Kasta kaula rättetani
Ma tõin rohud tullessani, edit
Salvatimed saanissani,
Piparid ree perassa,
Miska pesen peiu pingid, edit
Kaasiku ase kasinen,
Isame ase ilanen :,:
Nüüd laulvad pruudi poolsed järgmist laulu: edit
Isamees, isiti poiga,
Mees kallis kahesta looma, edit
Kas sina tõid mi tõutid edit
Eila meile õllesasa,
Tuna meile käiessasa,
Kas tõid ratsule rahada, edit
Kimmelilla killingida,
Vesihallil veeringida.
Kas rattas rahassa veeres edit
Rummu veeres rubladessa.
Moega ema ja temaga ühes ka teised peiu poolsed laulavad vastu: edit
"Lingukeised, langukeised, edit
Langud kulla kaunikeised
Küll mina tõin mi tõutin edit
Eile teila õllessasa
Tunaeile käiessasa
Kül tõin ratsula rahada
Kimmelilla killingida
Kül rattas rahassa veeres
Rummu veeres rublasida.
Nüüd annab moega ema pruudi poolsetele räha, ööldes: edit
"Kopkas luetajale edit
"Pool kopkas laulajale
"Tenusk lapse hoidijale.
Nüüd alles istuvad peiu poolsed lauda edit
ja hakavad sööma. Pärast söömist lähevad naised pruudi käest vöid otsima. (Pruut on saunas.) lauluga:
Siit on mennud sirgu jäljed edit
Läbi paju pardi jäljed."
Sauna ukse juure saades põrutavad ukse pihta. edit
Seest lauldakse vastu:
Ärge rikku uksijana, edit
Põrutage piitajana
Ei ole uksed teie tehtu. edit
Uksed meie meeste tehtu
Põõnad meie poisikeste.
Ukse taga olejad: edit
"Ei me' karda rikudessa edit
Meil on hulgas ukse seppa
Saajas on sagara seppa
Tehke lahti laiad uksed edit
Sisse siidised tulevad edit
Kalevised krapsastavad
Roholised ropsastavad.
Nüüd tehakse uks lahti edit
, pruut paneb igale kaasikule ning naestele vööd kaela. Parast seda lahevad kõik ühes saunast toa juure. Sääl õlut juues ja juttu puhudes kaovad tunnid ning varsi on aeg käes, kus peigme poole tuleb talluda. Peigme kaasikud ja naised laulvad:
- Ehi, ehi neitsikene edit
Ehi meie meeste kaasa
Saa meie saaja kaasa
Valmista vanema kaasa
Jo kipub küü hobune edit
Vävi täku käänab pääda
Äie sälgu eidab säärda
Pruut viivitab tulemisega. edit
Naised laulvad edasi.
Mida kardad tullessana? edit
Ei sinu viia veskiesta, edit
Käänata käsi kivesta
Viis on veskit veljelani,
Kuus on kullakeselani.
Üks see õõrub õtrasida,
Teine rutjub rukisida,
Kolmas kauru jo kahistab,
Neljas nikerdab nisuja,
Viies viina linnassida,
Kuues taob taterida.
Mida kardad tullessana
Ei sinu vija veski alla,
Kaanata käsi kivele.
Pruut viivib ikka veel. edit
Lauljad laulvad:
Kas kuud küüle särki? edit
Äie särki ääresteled?
Näo paigast narmasteled?
Kui et ella enne tehnud,
Too meile tullessasa
Tee meila õllessasa! edit
Meil on piirad peiu tehtud, edit
Kangaspuud küü kuotu
Suga äia sooritetu,
Niied ämma niksutetu.
Pruut istub isa sülles edit
ning ootab millal teda säält ära tullakse tooma. Lauljad laulvad peigmehele:
- Mida veedad velvideni, edit
Pead kaua kallistasa,
Küla külmissa toassa,
Koledissa kammerissa.
kannab vankrile edit
- Selle pääle tuleb peigmees kisub pruudi isa kaisust ja kannab vankrile. Selle hobuse looka kus pruut pääl istub saab paar kindaid seutud.: Kes rutem looga peigme kodu maha saab selle saavad kindad. Aga, et kindad teistele ei saaks, siub pruudi sõitja looga kõvast pääle, hobust resti rakendades.
Peigme kodu saades laulab sae: edit
Linnukeised, langukeised,
Ärga pahasta pange, edit
Ärge votage vihasta,
Et me kauast viibisime. edit
(pruut laulab)
"Minu hella velvideni, edit
See õli püssile pureda,
Käsi rauale kareda,
Lasi teela tetre parve, edit
Arula haraka parve,
Põtra parve põõsaessa,
Karu parve kaugeelta,
Siit ep me kauast viibisime. edit
vankrilt maha edit
Nüüd tuleb peigmees ning tõstab pruudi vankrilt maha ühe kasuka pääle, mida peigme vanemad selle tarvis sinna toonud. Kasuka pääle jätab pruut paari suke. Pulma rahvas astuvad tupa, kus varsi selle pääle pruudile latu pähe pannakse lauluga:
Nüüd pannakse higi linale, edit
Higi lattu pää laele,
Ennast vanendamaie,
Igada lühendamaie,
Pääda allie ajama.
* - Pulmarahvas istuvad lauda sööma. edit
Pärast söömist jagab pruut panimed, kus juures kaasikud laulsid:
"Puna põske neitsikeine, edit
Punased panimekesed.
Valge pääga neitsikeine,
Valged pääd panimekesed.
Panime saajad laulvad: edit
"Üvad vööd, üvad panimed, edit
Ladusamad lapse lahjad,
Sädusamad sääre paulad.
noore paarile aset tegema edit
- Aeg on magama minna. Pruudi kaasikud lähvad noore paarile aset tegema, kus juures ise laulvad:
- Peiukene, poisikene, edit
Kas oled tehnud heinusida, edit
Haida härga päidasida?
Kui et õle tehnud heinusida
Heinusida peenusida,
- Peiu poiss an̄ab sel ajal oma enese tehtud kibesest olut ja viina.
Noore nooriku magada edit
Oa kauna oo kaula
Liiva sääre lingutile.
En pane palakujani, edit
Visu villa vaipusida,
Teie pitkile õlile,
Kõverile kõlkajale,
magama edit
Selle pääle asutakse magama; muud rahvas muidugi õlgidella, õlgidella põrmandalla.
Hommikul edit
- Hommikul teretab äm̄ minijat sonadega:
Tere, tere minja edit
Maga-kammerist tuldud asi."
- - Noorik vastu:
"Veegu poigas edit
Veegu endas."
sööma õhtu edit
Päev kadus vanadel magust juttu vestes, vahete vahel vana marjukest rüüpates õige ladusasti mööda. Nooremad viitsivad oma aega tandsides ja valtsides. Õhtul [2] voeti parast söömist lahja jagamine käsile. Lahjad tuuakse kilmituga lauale. Nooriki vend põrutab piitsaga vastu lauda, hüüdes:
"Ämm, äm̄ vaka lunastama!" edit
Esimise ja teise küsimise pääle äm̄ ei tule veel, alles kolmandama hüüe pääle ilmub ämm ja küsib:
"Mis vak maksab?" edit
Tale vastatakse:
"Viis vana, kuus kõva edit
sada saksa taaldri."
lahja jagamine edit
Selle paale viskab äm uhe krossi ning jagamine alganeb. Esimised saajad on muidugi peigme vanemad, siis vennad ja õed; taga järel muud sugulased. Seda suurt roemu, mis kingitus nendele teeb, näitavad sellega üles, et maast üles üpavad, ning selle juures "aitäh" hüüdvad. Pärast lahja jagamist kutsutakse jälle kõiki nimepidi laua juure, kus neile esite paar napsu viina andakse, aga siis üteldakse, et joojal natukese siia maksta olla. [3] Jooja viskab paar kopikat ja tahab ära minna. Kuid teda ei lastakse, ööldes: see ei tasu veel viimseidki napsusid, kes maksab muud pulma ajal joodud napsid. Niisugune kauplemine kestab senini, kuni jooja paber raha paneb. Parast raha panemist tuleb kinkimine noore paarile. Kingitused on, muidugi, kinkijate seisust mööda. Lahja jagamine, rahapanemine, ning kinkimine votvad aja käest ära. On nad mööda, on ka hommik käes. Ennamiste peeti pulmad ja peetakse praegugi: üks päev pruudi kodu, kaks peiu kodu. Ära mines laulvad pruudi õed ja vennad:
"Peiukene poisikene, edit
Meeste kanda kaunikene,
Tundsid tuua minu õdeda, edit
Tundsid tuua? Tunne hoida!
Ära lase laste lüüa, edit
Pääle tulla päivilise,
Sulase suu avada;
Ole aiana vahela! edit
Seisa seinana eessa!
Ära lööne ühesta süüsta, edit
Ära toisesta tõrele,
Ära kopa kolmandesta
Näpi näida neljandesta, edit
Võtta vitsa viiendesta!
Kui teeneb vihada viisi, edit
Ja teeneb pahada palju,
Hulga hukaneb munija, edit
Kaotab kana pesija;
Siis tee niidist piitsukene edit
Õle kõrrest varrekene
Miska lööned elladasa edit
Karisteled kallistasa.
(Sellega lõpeb pulm) edit
Viited edit
- ↑ H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl
- ↑ See õhtu nimetati ja nimetakse veel praegugi suure sööma õhtuks.
- ↑ Viimsed kaks pruuki lahja jagamine ja raha korjamine sell viisil on veel praegu siin pruugitavad.