Viru pulm: kirjaviis

arhiivis:

Kodussa sina maksid kulla,

Isa õuessa hõbeda,

Veering velje põrmandalla.

Õlid kui muna murula,

Käisid kui kera kelula,

Kui see õuna päälla õue,

Kui see sibul päälla silla,

Kui see kaku karja teella.

Nüüd saad teiseje taluje,

Pere-eie voera-aie,

Taluse paha tabaje.

Sääd nädala õllenesta,

Kuu kaua kulunesta,

Siis et maksa maasta rooja,

Õlekõrt ei õue päälta,

Pohukest ei põrmandalta.

Et maksa sedagi maada,

Me' on alla jalgudella;

Selgituseks:

Foneetilise transkriptsiooni asemel tarvitaksin morfeemipõhist kirja nagu portugali, norra ja inglise keeles, kus iga lugeja otsustab ise, kuidas hääldada, muidu juhtub nagu Kihnus, kus vanainimesed kurdavad, et peavad lõuad välja väänama Kjõhnu uudiseid lugedes. Laulma peaks õppima ikkagi salvestuselt. Sellisest kirjaviisist saavad aru ka need, kes rääkida ei mõista.

Eesti keelest erinevad keelendid kirjutan ülaindeksina, et nad sõnadest aru saamist ei segaks.

Jämedas kirjas märgin tähti, mida ei tohiks lugeda nõnda kui eesti õigekeele tunnis õpetatakse.

Tõlked võib paigutada nummerdatult laulu lõppu, et nad vähem segaksid.

Kirjavahemärke paneks ainult sinna, kus nad midagi selgitaksid.

Suurte tähtedega kirjutaksin ainult pärisnimed.

Viited

• Sisukord